Rahanduskomisjoni liige: Eesti võlgu ei kataks kogu Eesti varade müümine
Luigas arutleb ajalehes Kesknädal: "Eesti Panga hinnangul tuleks meie koguvõlgnevust suurusjärgus 300 miljardit krooni netovõla saamiseks kõrvutada varade mahuga suurusjärgus 200 miljardit krooni. Varad paiknevad nii Eestis kui ka välisriikides. Sel viisil Eesti võlgnevusele hinnangut andes tuleks netovõlaks hinnata 100 miljardit krooni.
Ülaltoodud loogikast lähtudes leiab Keskerakonna volikogu rahanduskomisjon, et kui Eesti majandusruum näiteks müüks omad varad ja maksaks ära võlgu maksimaalsel määral, siis pärast kõigi varade müüki oleksime tühjade kätega, lisaks veel võlgu 100 miljardit krooni. Enne laenubuumi ei olnud meil laene, kuid mingi vara ju oli. Milline iganes oli selle väärtus, kuid see oli igal juhul suurem nullist. Täna oleme, tinglikult öeldes, varatud, ja veel ka 100 miljardi krooniga miinuses.
Kas selle põhjal tõepoolest saame väita, et meie lausliberaalne buumimajandus on Eestit edasi aidanud?"
Eesti Ekspressi kommentaar: Tegelikult opereerib Inara Luigas vanade 2008. aasta Eesti välisvõla numbritega ja ajab segamini, et 100 miljardi suurune netovälisvõlg näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite tagasimaksmisele kuuluvate, st võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahet. 2009. aasta lõpuks oli Eesti netovälisvõlg langenud alla 80 miljardi krooni.
Kindlasti ei ole õige ka Eesti varade suuruseks hinnatud 200 miljardit krooni, mis on nagu tabelist selgub välisnõuete kogusumma. Eesti kõikide varade (metsa, maavarade, sadamate ja firmade) koguväärtus on kordades suurem.
Keskjäreldus: Keskerakond saatku rahanduskomisjoni oma pädevamaid rahvaesindajaid!