Sergei Metlev : Rahvuselt olen ma venelane ja seda ära võtta keegi ei saa
Huviga lugesin Savisaare õukonnameedia esindaja Andres Raidi artikklit „Poollibahundi ehk venelasest eestlase loomine" (Eesti Ekspress, 7.04.2010). Seda täiendas venekeelses inforuumis Keskerakonna propagandaportaalis „Vesti Dnja" ilmununud artikkel „Räpaste komnoorte vastik aeg", kus peategelasteks, nagu Andres Raidi kirjatükis, (ennäe üllatust) olen samuti mina ja ajakirjanik Ivan Makarov.
Russitsismidest kubisevast Raidi artiklist jäi mulje, et eesti ühiskonda sulanduvaid venekeelseid inimesi usaldada ei tohi, sest nad reedavad oma rahvusliku identiteeti ja püüavad iga hinna eest saada eestlasteks omakasupüüdlikel eesmärkidel.
Sellised eelarvmused on destruktiivsed ja lõimumisprotsessi vajalikkust eiravad.
Mis halba saab sündida sellest, kui Eestis elav vene inimene õpib ära eesti keele ja integreerub täielikult eesti ühikonda ?
Isegi kui Eestis elav venelane, kelle emakeel on vene keel, ütleb „ma tunnen ennast eestlasena" , siis see on tema vaba tahe niimodi ennast tunda ja see ei tähenda sugugi, et antud inimene põletab ahjus Puškini ja Dostojevski teoseid.
Raid tituleerib mind poolibahundiks, Kremli propagandaruupor infoagentuur Regnum nimetab mind "juduška Golovljoviks", Andrei Hvostov aga lausa "grenzsteiniks" ( EE, 04.03.2010), Sergei Stadnikov „manipuleeritavaks objektiks" ( EE, 12.04.2010). Heal lapsel kindlasti mitu nime. Minu missiooniks avalikus diskussioonis on olnud siiski töötavate lahenduste otsimine, mis inimeste elu teeksid paremaks ja aitaksid ühiskonna lõimumisele.
Raid küsib veel, kes tegelikult ja mis asjus konstrueerib eestlast Metlevist? Paljastan koletu saladuse. See olen mina ise, kes konstrueerib iseendast Eesti Vabariigi kodanikku, kelle jaoks selle maa iseseisvus, ajalugu, kultuur ja keel on südamelähedane ja tähtis. Rahvuselt olen ma venelane ja seda ära võtta keegi ei saa.
