Islandi vulkaanipurse võib olla alles algus

Tulemäed suudavad tekitada lennuliikluse häirimisest palju saatuslikumaid tagajärgi: näljahädasid, revolutsiooni, jääaega ja surma paljude elusolendite jaoks.

Tulemäed suudavad tekitada lennuliikluse häirimisest palju saatuslikumaid tagajärgi: näljahädasid, revolutsiooni, jääaega ja surma paljude elusolendite jaoks. Ka Islandi vulkaanid – mitte see, mis purskab, vaid see, mis on purskevalmis.

Võrreldes Tambora purskega 1815. aastal või Krakatau purskega 1883. aastal (Indoneesias) on Islandil praegu toimuv Eyjafjallajökulli purse vaid tolmukübe. Tambora purskele järgnenud 1816. nimetati „aastaks ilma suveta“, sest see talv oli viimase aastatuhande üks külmimaid. Megapurse tõi ikaldusi, näljahäda ja surma nii Euroopas kui Põhja-Ameerikas. 19. sajandi kõige hullem näljahäda tingis mässupuhangud paljudes Euroopa linnades. Krakatau purse ja sellele järgnenud tsunamid hävitasid 165 linna ja küla ning tapsid mitukümmend tuhat inimest. Ent veelgi olulisem: keskmine globaalne temperatuur kukkus järgmisel aastal 1,2 kraadi võrra. Tuhk tõusis 80 km kõrgusele. Jällegi kliimamuutus, ikaldus, surmad... Askur Alas rääkis Islandil vulkanoloogina seitse aastat töötanud vanemteadur Heidi Soosalugu Eesti geoloogiakeskusest, et teada saada, mida spetsialist arvab. Muuhulgas peab Soosalu võimalikuks, et purksama hakkab kõrvalasuv palju võimsam Katla vulkaan. Ent eelkõige tuleb karta Islandi tuntuimamat Hekla vulkaani, mis Soosalu hinnangul on viimastel aastatel valmis purskeks. See on ka ainus Islandi vulkaan, mis suudab paisata materjali 30 km ehk globaalse katastroofi ja kliimamuutuse jaoks vajalikule kõrgusele. Seda on Hekla teinud kaks korda – aastatel 1104 ja 1947-48. Hekla kohta väitekirja kirjutanud vulkanoloog lausa loodab, et see hakkab peatselt purskama…