33 fakti ja sahinat Yana Toomi kohta
Seoses Yana Toomi hiilgava tulemusega EP valimistel taasavaldame 2010 aasta juunis ilmunud loo
Yana Toomi lennutas prominentsuse orbiidile Edgar Savisaar, kes määras ta kõigile ootamatult Tallinna abilinnapeaks. Avalikkus ei tea Yana Toomist peaaegu mitte midagi. Eesti Ekspress kogus kokku 33 olulist fakti ja sahinat tema kohta. Tunne oma kodulinna juhte!
■ Yana sündis 15. oktoobril 1966.
■ Ta on abielus ja tal on viis last.
■ Haridustase: keskharidus, Tallinna 26. keskkool.
■ Yana on Tallinna linnavolikogu Keskfraktsiooni aseesimehe Margarita Tšernogorova tütar. Ema sai 2003. aastal kuulsaks ettepanekuga määrata endasugustele staažikatele tegijatele eluaegne volikogu liikme palk.
■ Varasemad nimed: Jana Tsernogorova, Jana Tšernogorova, Iana Tchernogorova.
■ Yana Toomi endine nimi oli Litvinova. See oli tema mehe nimi, ka praegune perekonnanimi Toom on abikaasa nimi.
■ Kui ta endale eestikeelse perekonnanime võttis, siis hakkasid mingid tegelased vene kogukonnast talle nina alla hõõruma, et ta olla slaavi nimest loobunud ugri nime kasuks, end läätseleeme eest maha müünud.
■ Jevgenia Garanzha väitis, et Toom oli läbi aegade parim ajalehe Den za Dnjom peatoimetaja.
■ Yana läks Den za Dnjomist sünnituspuhkusele ja kui tagasi tuli, siis selgus, et ta on kohalt koondatud.
■ Nii sattus ta Pealinn/Stolitsa venekeelse osa peatoimetajaks, kus ta töötas viimase ajani.
■ Toom käis Saku suurhallis vaatamas NO99 teatri etendust “Ühtse Eesti suurkogu”. Pärast etendust vangutas pead, et see kõik tul elust endast paganama tuttav ette.
■ Toom tegi Andrei Hvostovi artiklist “Mission possible” innustatuna temaga intervjuu Stolitsa tarvis. Oma artiklis oletas Hvostov, et keskerakonna teeneks võiks olla see, kui Savisaar toob eesti poliitikasse vene näod. Enne intervjuud kritiseeris Toom Hvostovi optimistlikku hoiakut ja ütles, et pole loomulik ega soovitav, kui eesti enamusega Kristiine linnaosas on keskerakonna noorteorganisatsioon suuresti venekeelne.
■ Toom suhtub väga negatiivselt Sergei Metlevisse, keda ta peab peaaegu nagu reeturiks. Metlevi soov, et venekeelne haridus tuleb asendada eestikeelsega, ei ole ta meelest hea.
■ Üks Yana laps õppis eesti- ja teine venekeelses koolis. Toom on rääkinud, et murdeealiste laste kodustes tülides kõlasid mõnikord rahvuslikud argumendid. Eesti koolis õppinud laps võis öelda oma õele-vennale “tibla sihuke”, see omakorda vastu “tšuhnaa”.
■ Toom on rääkinud, kuidas kirjutatakse venekeelsetes koolides kirjandeid sellistest rahvuslikest kangelastest nagu Jüri Vilms – samasuguse paatose ja tühjade fraasidega nagu tema enda kooliajal kirjutati Pavel Kortšaginist või Zoja Kosmodemjanskajast. Toom jälestab, et nõukogulikud mallid on asetatud eesti rahvuslike paleuste peale ning eesti kogukond kas ei tea seda või on neil ükskõik.
■ Yana Toomil oli 2009. aastal maksuametiga probleem seoses maksude sissenõudmise ja ajatamisega. Selle käigus tegi maksuamet talle kaks haldusakti, mille sisu nad ei avalikusta. Huvitavaks teeb loo fakt, et maksuamet ei leidnud Stolitsa peatoimetajat teisiti üles, kui pidi avaldama tema kohta tehtud haldusaktid Ametlikes Teadaannetes. Need teated ilmusid muide 2009 kohalike valimiste ajal, kui Toom keskerakondlasena linnavolikogusse kandideeris.
■ Huvitav on veel see, et Keskerakonda kuulub Toom alles väga lühikest aega – 2009. aasta märtsist.
■ Toom on järjekordne näide keskerakondlikust perekonnast, kus vanemad lastele teed sillutavad. Näiteks ema Sõtnik istub linnavolikogus, tütar riigikogus. Isa ja poeg Ratas mõlemad riigikogus. Isa Must läks riigikogust Tartu volikogusse, tütre jättis riigikogusse. Jne. Perekondlikult seotud inimesed on üldjuhul kuulekamad, samuti on nendega kergem manipuleerida – kes riskiks hakata oma iseseisvat poliitikat ajama, kui selle tulemusena võib kogu perekond töötuks jääda:)
■ Avalikkuse tähelepanu alla sattus ta seoses määramisega Tallinna abilinnapeaks. Ta juhtis pealinna haridust, kultuuri ja rahvussuhteid.
■ Koos abikaasa Aleksei Toomiga peab ta mittetulundusühingut IPIC, mis teeb eurointegratsiooniteemalist veebikülge http://www.ruseu.org/.
■ Elu parim näärikink: sai peaminister Andrus Ansipilt 28. detsembril 2005 Edgar Savisaare ettepanekul eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse.
■ Tunneb miljonär Endel Siffi, kes pani ta 2004. aastal oma ajalehe Vesti peatoimetajaks. Sifil on Tallinnas suured majandushuvid, näiteks Snelli tiigi staadioni rentimisel linna koolidele.
■ Klassikaline tsitaat: “Kui vaene eesti pensionär avaldab ajalehe veergudel nördimust, et tema tagasihoidlikud sissetulekud ei luba tal maksta maamaksu kinnisvara eest, mille turuhind ületab kümmet miljonit, siis mina, vabandust, tunnen klassivaenu” (14. aprill 2008).
■ Yana Toom ise kõrget maamaksu maksma ei pea. Tema kaks krunti asuvad Viimsis!
■ Kas ta hakkas abilinnapeaks 43 000-kroonise palga pärast? “Kindlasti ei olnud tähtis palk, sest selle sain teada alles uudistest” (3. juuni 2010). Julge avaldus inimese suust, kelle Viimsi krunte koormab kuni 2,8 miljoni krooni eest hüpoteeke.
■ Yana lugemissoovitus: “Ma leian, et kapo aastaraamat ei peaks olema ühegi ajakirjaniku, ühegi Eesti kodaniku jaoks see asi, mille järgi ta oma elu üles ehitab” (3. juuni 2010).
■ Yana soovitus eestlastele: “Teiseks, kui te ei taha redisena tuntuks saada (lasnamäe keeles – halb inimene), on aeg mõista, et iseseisvusaastate jooksul olete õpetanud eesti keele selgeks vähemalt veerandile miljonile vene keele kõnelejale. Nii olete ilma jäänud võimalusest arutleda meie üle omavahel niimoodi, et me aru ei saaks.”
■ Miks venelased pole rahul eluga Eestis? “Eestis elavad venelased on pettunud, sest eestlased ropendavad kahetsusväärselt palju” (Ajalehtede Liidu seminaril 2006).
■ Yana teadmised: “Ma tean eesti kultuurist võib-olla natuke rohkem kui keskmine eestlane.”
■ Yana tulevik: “Ma eelistan sõltumata sellest, et loen Eesti Päevalehte, ikkagi tiblaks jääda” (28. mai 2007).
■ Yana Toom kirjandusest: “Kaasaegses proosas on venelane üheksal juhul kümnest olemas esiteks selleks, et äratada eesti soost kangelases mõnevõrra haiglasi seksuaalseid ihasid, seejärel neid ihasid rahuldada ja kõige krooniks lõpetada oma elu enesetapuga” (28. mai 2007).
■ Yana Toomi vastuvõtuaeg: Vabaduse väljak 7 tuba 419 igal esmaspäeval kell 16.00–18.00.
Lõpuks vastus kõige tähtsamale küsimusele: miks Edgar Savisaar määras Yana Toomi ootamatult abilinnapeaks? Tõenäoliselt sellepärast, et enne valimisi saavutada kontroll venekeelse meedia üle. Yana tunneb kõiki venekeelsete lehtede ajakirjanikke ja on nendega aastaid koos töötanud, paljud neist on olnud tema alluvad. Paremat K-tahte saadikut on raske välja mõelda.
Materjali valmistas ette Erakondliku Analüüsi Toimkond
