02.07.2010, 00:16
Eesti riigivapi valuline sündimine
Mida soovis eesti rahvas näha oma riigivapil 85 aastat tagasi?
FOTO:
Eesti Vabariik sai endale riigivapi 85 aastat tagasi, 19. juunil 1925. Eestlastele omaselt eelnesid sellele tulised vaidlused, pahandamised ja protestid. Otsuseni kulus seitse aastat, mille vältel korraldati kaks konkurssi. Algul suudeti kokku leppida vaid selles, et riigivapp peab olema lihtne ja eestlaslik. Veel Vabadussõja ajal, mais 1919 kuulutas haridusministeerium välja esimese riigivapikonkursi. Tagantjärele võib öelda, et konkurss oli juba ette määratud luhtumisele. Nimelt olid seatud tingimused kõike muud kui lihtsad ja eestlaslikud – sooviti näha musta kotka, endise Eestimaa kubermangu vapi ja hõbedase vapikilbi kasutamist. Ühtegi sobivat kavandit ei laekunud, küll aga saabus valitsusse haridusministri kaks ideelahendust: riigivapp kombineeritakse Eestimaa ja Liivimaa kubermangu vappidest; riigivapil on must põhjakotkas võitluses maoga. Õnneks leidus Eestis terve mõistusega inimesi, kes lükkasid selle “toreda” idee tagasi. Näiteks kunstnik Kristjan Raud ütles, et Eesti ei soovi tumedaid orjaaegu tagasi ja eesti rahvas ei või tolleaegseid vappe omaks tunnistada. Kuna üksmeelele ei jõutud, otsustati aeg maha võtta.