Praegu on (krooni) kattevaraks suurte tööstusriikide (USA ja euroala) valitsuste võlakirjad. Euroalas võivad (euro) kattevaraks lisaks võlakirjadele olla ka teistsugused finantsvarad, näiteks laenud kommertspankadele. Euro kasutuselevõtu tõttu varade maht ega struktuur vahetuse hetkel ei muutu, sest ringluses oleva raha kogus jääb samaks.

Riigi keskpanga üks õigus ja kohustus on välja anda (emiteerida) majandusele vajalik kogus rahvuslikku valuutat. See tähendab nii sularaha kui ka kommertspankade kontoraha. Eesti puhul on valuutaks kroonid, euroalas eurod. Keskpank peab emiteeritud rahale alati midagi ka vastu saama, et bilanss oleks tasakaalus ja varade kogus kohustustega kooskõlas. Eestis emiteeritakse kroone ainult välisvaluuta vastu ja kindla kursiga, euroalas tehakse seda enamasti kodumaiste (ehk euro) varade vastu. Eurovarad on peamiselt laenud kommertspankadele, kuid ostetakse ka muid finantsvarasid (peamiselt võlakirju). Lisaks eurovaradele võivad euroala keskpangad eurosid emiteerida ka välisvaluuta vastu, kuid seda tehakse turukursi alusel. Kõikide keskpankade kõnealust tegevust koordineerib euroalas EKP. Euroala rahasüsteem toetub seega praegusega võrreldes oluliselt rohkem majanduse ja pangandussektori usaldusväärsusele ning keskpankadel on rohkem võimalusi mõjutada ringleva raha hulka.
Lühidalt: eurole ülemineku järel tähendab emiteeritud valuuta kattevara muutus seda, et praegu (krooni) kattevaraks olevate suurte tööstusriikide (USA ja euroala) valitsuste võlakirjadele lisaks võivad euroalas olla (euro) kattevaraks ka teistsugused finantsvarad, näiteks laenud kommertspankadele. Kõnealused laenud aga ei teki eurole üleminekul kohe, vaid hiljem, kui ringluses oleva raha hulk suureneb ja kommertspangad otsustavad seda võimalust kasutada oma likviidsuse juhtimiseks.

Seega: euro kasutuselevõtu tõttu ei muutu varade maht ega struktuur vahetuse hetkel, sest ringluses oleva raha kogus jääb samaks. Kõnealused varad tagavad euro usaldusväärsuse ja keskpanga võimaluse reguleerida ringleva raha kogust. Küll aga väheneb Eesti Panga bilansimaht, sest väheneb kommertspankade kohustuslik reserv.

Eesti Panga bilansi passiva poole moodustavad kommertspankade kohustuslik reserv, sularaha ja omakapital. Praegu on kommertspankade kohustusliku reservi määr 15% kommertspanga kõikidest kohustustest. Sellest kuni 50% võib hoida väga kvaliteetsetes välisvarades väljaspool keskpanka ning ülejäänu peab olema keskpangas. Euroalas peab kohustuslik reserv olema 2%, mis tuleb hoida täies ulatuses keskpangas. Seega tuleb euroalaga liitudes alandada pankade kohustuslikku reservimäära 13 protsendipunkti võrra ja sealhulgas väheneb keskpangas hoitav kohustuslik reserv 7,5%-lt 2%-le.
Eesti Pank on otsustanud, et euroalaga ühinemise ametliku liitumisotsuse järel väheneb pankadele kehtiv 15protsendine kohustusliku reservi nõue 1. septembril 11 protsendile ja 1. novembril 7 protsendile. Alates 1. jaanuarist 2011 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 2 protsenti ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti.

Kohustusliku reservimäära alandamisel liiguvad kommertspankade vahendid tagasi kommertspankade käsutusse ning samavõrra väheneb Eesti Panga bilansis nii kohustuste kui ka varade maht.
Lisaks kommertspankade kohustuslikele reservidele on Eesti Panga bilansi osa ka sularaha ja omakapital, kus eurole ülemineku tõttu muutusi ei toimu.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena