Tartumaal õpivad lapsed tsaariaegsete õpikute järgi
Lõuna-Eestis Pangodi järve kaldal asub väike rohelist värvi Unipiha algkool. Seal on varsti juba 25 aastat andnud tunde abielupaar Eha ja Lembit Jakobson. 17. sajandil loodud rahvakooli vanade kulunud rootsi pinkide taga on istunud ka nende tütar, tuntud näitleja Maarja Jakobson.
Jakobsonid on sihikindlad, nad tahavad oma õpilastele parimat – ei piisa ühest õpikust aine kohta, kust noppida ülesandeid kas siis matemaatikast, loodusvallast või kirjandusest. Nii vanad õpikud, nagu nemad kasutavad, on selleks, et täiendada uusi.
“Need on teistmoodi, laiemad, ei ole fokuseeritud vaid ühele kitsale alale – tänapäeva tarbimissüsteemile. Vanasti olid väärtused, õpikutes olid elulised lood,” on mõlemad ühel meelel.
1894. aasta pleekinud ja närustunud matemaatikaõpikust leiab venekeelseid tekst- ja piltülesandeid. Lembit tõlgib, teeb koopiad ja annab lahendamiseks kas väiksel tahvlil, paberil või suuliselt. Eriti kiidab Lembit vanaaegsete õpikute peast arvutamise ülesandeid.
“Mõned tänapäeva lapsed arvavad, et enne meid elasid inimesed ja saurused koos. Tuleb õpetada, et ka enne meid oli elu. Vanad õpikud ühendavad kõiki tollaseid elukutseid – seal on mõisnikke, tislereid, plekkseppi. Tänapäeval ei tea laps oma ema ega isa ametitki!”
Nii Lembitu kui Eha sõnul on virtuaalne reaalsus asendanud sotsiaalse reaalsuse ja nad üritavad seda õppemeetodite kaudu muuta.
“Ja läbiv on muidugi väärtuskasvatus. Ei ole tuimad numbrid ja ei õpetata vaid seda, kuidas midagi saada. Õpetatakse headust, hoolimist, näiteks omavahelist sõbralikku jagamist, ja omal kohal on elulised näited,” arutleb Lembit.
Eriliselt kiidab ta räbaldunud kaantega Mihkel Kampmanni õpikut 20. sajandi algusest. Lembit räägib õhinal, et seal on ühendatud jutud, mis on kõik elulised ja väärtuslikud. Näiteks rõhutab Kampmann looduse hoidmise olulisust.
Kõiki aineid peale muusika õpetavad Eha ja Lembit ise. Nad loovad lastes tunde, et õppimine on lõbus. Üheskoos ronitakse, mängitakse folkloorseid mänge, käiakse põllul vilja katsumas, vaadeldakse ilma ja linde.
Samas ei seisa väike Unipiha kool globaalsest maailmast eraldi. Üleeuroopalise haridusprojekti Comenius raames vahetavad õpilased kirju Soome, Kataloonia, Islandi ja Šotimaa eakaaslastega.
Niimoodi kolme sajandi häid külgi ühendades rajavad Jakobsonid lastele vundamendi, mille pealt jätkates ei ole seni veel keegi elu hammasrataste vahele jäänud. Õpilaste arv püsib Unipiha koolis aastast aastasse kahekümne ringis.
