Arvo Pärt kuulab popmuusikuid, kes heliloojat suureks eeskujuks peavad: “Ju me siis salaja armastame üksteist.”
Astun Arvo Pärdi maja trepile. Mul on kaasas kümmekond plaati – mõned neist eelmisel öösel ise komplekteeritud ja kõrvetatud – muusikaga, millega juubilarist helikunstnik väga sageli just kokku ei puutu. Rock’i, house’i, drum’n’bass’i. Drone-metal’it, post-rock’i, ambient-muusikat ja techno’t, mõned soundtrack’id. Need muusikanäited on kõik artistidelt, kes on kuskil kiitnud maailmakuulsat Eesti heliloojat, väitnud, et Arvo Pärt on nende suur lemmik või tähtis inspireerija.
Et selle erilise inimese eriline muusika jõuab kaugemale süvamuusika maailmast, ei ole ammu üllatus. Kõik vahest oskavad ette lugeda Pärdi tuntumaid austajaid popmuusika staaride hulgast. Michael Stipe, Björk, Nick Cave, just hiljaaegu kõneles temast kiitvalt Rufus Wainwright.