Vanim eepos lõpuks eesti keeles!
“Gilgameši eepos”
Akkadi keelest tõlkinud ja seletused kirjutanud Amar Annus. Hetiidi ainese koostaja ja tõlkija Jaan Puhvel. Toimetanud Triinu Pakk. Tallinna Ülikooli kirjastus, 2010. 242 lk.
Ligemale 3600 värsirea pikkust eepost võib tinglikult pidada maailma vanimaks teadaolevaks eepiliseks teoseks, mille esimesed sumerikeelsed kiilkirjas fragmendid pärinevad 23. sajandist eKr. Need omandasid järgneva 800 kuni 1000 aasta jooksul enam-vähem kanoonilise vormi ja säilisid lõplikult mugandatud-täiendatud kujul Uus-Assüüria impeeriumi kuningate residentsis Ninives, Assurbanipali (7. saj eKr) palee raamatukogus. Teos oli teada-tuntud kogu Viljaka poolkuu tsivilisatsioonis ning seejuures nii sumeri, akadi, hurri kui ka heti keeles. Ei ole ka välistatud eepose omaaegne tõlge foiniikia ning aramea keelde.
Seega on tegemist ühe kõrgkultuuri alustekstiga, mis kätkeb endas selle olulisemaid ideaale ja tunnuseid (sarnaselt näiteks hilisema Vana-Kreeka “Iliase” ja “Odüsseiaga”) ning mille motiivide ja sisu tundmine kuulus tolle kultuuriareaali hariduse juurde, “Gilgameši eepost” loeti ja kuulati. Eelkõige on see tekst ilukirjanduslik teos, kuigi seal esineb hulgaliselt vihjeid ning osutusi ka mütoloogilis-rituaalsetele süžeedele.
Teose peategelasele nime andnu võis olla Sumeri Uruki- nimelise linna täiesti reaalne, 26.–25. sajandi vahetusel elanud valitseja Bilgames, kes nooremas semiidikeelses versioonis muutus Gilgamešiks. Väidetavalt oli tema loomuses kaks kolmandikku jumalikkust ja üks kolmandik inimlikkust. Põhimõtteliselt pole välistatud reaalse Gilgameši erakordsed saavutused, mis said hiljem aluseks paraku anonüümseks jäänud autori(te) ilukirjanduslikule loomingule.
Kuid erakordsete tegude kirjeldamist ei saa siiski pidada eepose põhimotiiviks. Viimane on siinkirjutaja arvates hoopis paljude inimeste igikestev surematuse soov. Selle teostamatuse pessimistliku tõdemisega peab lõpuks leppima isegi võimas Gilgameš. Eeposes kõlav olemise traagika on võrreldav antiiktragöödiate vääramatust saatuseneedusest kantud süžeedega.
Suur-suur aitäh assürioloogile Amar Annusele ja hetitoloogile Jaan Puhvelile tehtud töö eest! See jääb meie kultuuris püsima. Täielikult ja akadeemiliselt kommenteeritud “Gilgameš” on seni ilmunud vaid tosinas maailma keeles!
