Kalev Kallemets hüüab appi: Meie üle naerdakse!
INFOLEKE Reformierakonna noorpoliitik Kalev Kallemets üritab salaja luua teleseriaali “Riigimehed” vastast ühisrinnet.
Artikkel ilmus esimest korda 2010 novembris. Täna aga sai Kalev Kallemets riigikogu liikmeks.
Kas ETV komöödiasari “Riigimehed” pahandab poliitikuid nii väga, et nad sooviksid sellesse sekkuda? Veel eelmisel nädalal kinnitas rahvusringhäälingu juht Margus Allikmaa, et midagi sellist ei ole.
“Ei usu, et aastal 2010 veel mõni poliitik tõsiselt sooviks avalik-õiguslikku meediat suukorvistada või mõnel teisel moel jõuliselt mõjutada,” arvas Allikmaa.
Tegelikult häirivad “Riigimehed” mõnda poliitikut isegi väga. Ekspressi valduses on koopia reformierakondlase Kalev Kallemetsa üleskutsest “Tere poliitbroilerid”.
Kallemets saatis oma e-kirja tosinale nooremas eas poliitikule eesotsas riigikogu aseesimeeste Keit Pentuse (Reform) ja Jüri Ratasega (Kesk).
Pentusel ja Ratasel kui “kõrgemale pilotaažile” jõudnutel soovitab Kallemets teha midagi noorte poliitikute naeruvääristamise lõpetamiseks.
31aastane Kallemets on üritanud poliitikas juba mõnda aega jalga tugevalt maha saada, aga seni edutult. Läinud aastal kandideeris ta Europarlamenti kui “Euroopa tasemel tegija”, kuid Brüsselisse ei pääsenud.
Kallemets töötaks hea meelega ka Eesti Energias. Seni on riigi suurim ettevõte tema teenetest loobunud.
Kallemets on tuntud kui mittetulundusühingu Eesti Tuumajaam tegevjuht. See on tuumaenergiat lobiv organisatsioon, mille nõukogusse kuulub energeetikas suurte ärihuvidega silma paistnud ettevõtja Urmas Sõõrumaa.
Ekspress avaldab Kallemetsa kirja muutmata kujul.
Adressaadid: Keit Pentus, Lauri Luik, Kalle Palling, Margus Tsahkna, Jüri Ratas, Kadri Simson, Olga Sõtnik, Karel Rüütli, Silver Meikar, Taavi Rõivas, Jörgen Siil, Siim Kabrits
Mõnd aega juba mõnitatakse noori poliitikas ehk meid poliitbroileriteks. Poliitikute mõnitamine on Eestis kuidagi norm.
Nüüd on see autorite arvates teravmeelne “Riigimehed”. Eks ta kohati on naljakas ka kui mitte poleks nii, et lihtsakoelisemad inimesed arvavad, et selliselt asi käibki.
Anvar Samosti ja Kaarel Tarandi arvamusest on mul kama, aga üksjagu üllatas kunagi valitsemist mõnevõrra seespoolt näinud Daniel Vaariku tekst http://memokraat.ee/2010/11/kust-tulevad-parteibroilerid/
Seda võtavad Muulid, Valnerid, Kilgid, Ruussaared, Hõbemäed ka tõepähe, sest Vaarik nagu tõesti oli mitu aastat Rahandusministri ja Peaministri nõunik ja nagu nägi “kuidas vorsti tehakse”, mida keegi ajakirjanikest ja muudest pole näinud. Nii taotakse igas raadio, tele ja lehetekstis meile templit otsa ette.
Isiklikult mul vist oleks sellest mõnitamisest kama, aga kas te ei arva, et sellisel mõnitamisel on tagajärjeks, et mõnitatakse kõiki noori poliitikas, ka neid, kes võiks tulevikus liituda ja kelles võib sisu olla.
Milleks poliitikaga tegeleda kui on ette kindel, et kasvõi huvi tundmise ja algse tegelemise eest saad templi nimele? Nii ei saagi me uusi põlvkondi poliitikuid ja vanad kanakitkumised domineerivad veel aastakümneid.
Mina ei tea mida teha. Kuidas kaitsta enda ja poliitika renomeed üldiselt ja tõmmata vahet mainekahjustajatega. Ühisavaldus... ilmselt kokku ei saaks ... Või? Võib-olla võiks keegi kõrgemale pilotaazhile jõudnud nagu Keit või Jüri sõna võtta.
Võib-olla peaks ütlema, et tuleks vahet teha poliitikul ja poliitikul. Andke andeks, Viisitamm ei ole võrreldav Jüri Ratasega või Kadri Simsoniga. Samuti on minu silmis Margus Tsahnka väärt kümmet Tiit Leierit (kes äsja kirjutas Ülo Nugisest põhjendamatult eriti sapist).
Mida arvate kas on see teema või on mõnitamine meie teenitud palk mõnede pahade munade tõttu?
Parimatega, Kalev
