Miks ei meeldi linnale keskturg?

On imelik, et linnavalitsus, kes on otsustanud rajada hämmastava usinusega aina uusi turge, on pidurdanud enam kui kümme aastat linna suurima – Tallinna keskturu arengut.

Pruugib laupäeva hommikupoolikul keskturule sattuda, et veenduda – see turg meeldib rahvale.

Aga välja näeb see kesklinnas asuv kaks ja pool hektarit kauplemispinda kole nagu pulstunud peni ballisaalis. Kosmeetilisest nikitsemisest siin ei piisa. Keskturg vajab kapitaalset renoveerimist-moderniseerimist.

Selleks on vaja, et linn kinnitaks detailplaneeringu. Linn, kellele turud on saanud au ja põhimõtte küsimuseks, võiks ju õla alla panna. Aga kus sellega.

Planeering on valmis 1998. aastast. Sellest ajast saati on seda menetletud, kooskõlastatud, arutatud, aga kinnitatud mitte.

Mis asi see on, et linnas, kus turud kerkivad ka laste mänguväljakuteks eraldatud maadele, ei taha läbi minna suurima turu planeering?

Keskturu tegevjuht Jüri Leemet ütleb, et tema ei tea, miks planeering kinnitatud ei saa. Käidud on, räägitud on, aga näed, lõplik otsus venib.

Abilinnapea Taavi Aas, kellelt sügisel sai keskturu kohta küsitud, rääkis parema meelega neist uutest turgudest magalarajoonides. Keskturu osas ei tahtnud ta miskit kosta.

Mida rohkem keskturule mõtled, seda enam tundub, et linnavalitsuse hoogne turgude ehitamise projekt seisneb milleski muus kui turgudes endis. Peamine pole heatahtlik žest linnakodanike suhtes, et pakkuda neile toidukaupade ostmiseks alternatiivi suurtele poekettidele. Ega ka siiras soov aidata põllumeestel-loomakasvatajatel realiseerida oma toodangut.

Asi pole ka üksnes selles, et iga uus turg annab linnavõimule (ja selle juhtivparteile) tribüüni, kus saaks kuulutada, kui väga nemad (ja mitte need riiki juhtivad oinad) oma vaest rahvast armastavad.

Oluline näiks olevat see, et linnale (ja parteile) on vaja turgu, suure ja raskesti kontrollitava sularahakäibega struktuuri. Ja seda peab juhtima oma inimene.

Keskturu majandab firma, mis seotud Vadim Polištšukiga. 2004. aastal mõistis kohus ta endise abilinnapea, keskturu nõukogu juhi ja keskerakondlase Mait Metsamaa tapmise organiseerimise eest üheksaks aastaks trellide taha. Enne tähtaega teda välja ei lastud, kuigi mees sellise taotluse tegi.

Neid asjaolusid arvestades ei ole Polištšuk linnavalitsuse jaoks oma inimene. Sestap, lubage nii oletada, ei liigu ka talle (hetkel siiski pojale) kuuluva turuoperaatori planeeringute kinnitamine. Sestap ei lasta keskturgu arendada.

Meenub aastaid tagasi Nõmme turuga toimunu. Ka seal opereerinud firma hoogsad renoveerimismõtted ja nendega seotud planeeringud ei leidnud aastaid linnavalitsuses kinnitamist.

Ei leidnud seni, kuni turgu külastas Nõmme linnaosa vanem. Ta näitas rahvale koledaid pilte lihamaja keldrist ning andis mõista – asi on mäda. Kui turgu majandaks linn, oleks pilt kenam.

Varsti lepitigi tehing kokku – operaator sai valuraha, linn turu. Planeeringud ja nende kinnitamine polnud enam probleem. Nõmme turg sai ju ilus.

Jah, ei usu, et linnavalitsus turgude rajamise kampaaniat planeerides jättis keskturu tähelepanuta. Profid selliseid apse ei tee.

Pigem kurnavad Polištšukki ja ta sugulasi seni, kuni vana Vadim ise pakkuma tuleb. Ja siis võtab keskturul ohjad keegi hakkaja oma inimene. Näiteks söakas keskerakondlane Andres Rozalka, kelle majandada on värskelt avatud Kristiine turg.