30.01.2011, 15:52
Eestis kasvab endassesulgunud laste arv
Autismiühingu andmetel kasvab aasta-aastalt autistlike laste arv Eestis. Kuna andmeid napib, on abi tihti juhuslik ja vanemad peavad ise hakkama saama.
FOTO:
Tallinna lähedal Peetri külas elab nelja-aastane Volli. Kui Ekspress talle külla läheb, keerleb Volli jalgade ümber ookrikarva kass, kes on Garfieldiga nagu kaks tilka vett. Volli ütleb meile veiderdava „tere“ ja kukub kokku pusima keerulist, 12aastastele mõeldud legohelikopterit. Mõmiseb ja näksib küpsist. Siis, keset mängu, näitab Volli äkki värsket armi oma lõual - ta kukkus jääle, kuid ei nutnud üldse. Kohe üldse mitte. Pealtnäha ongi Volli täiesti tavaline lõbus jõnglane, kuid tegelikult on asi lõbususest kaugel. Volli on raske puudega laps. Volli on autistlik laps. Ta ei tunne valu. Eestis on lahti läinud justkui autismibuum – 2009. aastal diagnoositi ainuüksi Tallinna lastehaigla ambulatoorses osas 26 uut juhtu. Eesti Autismiühingu esinaine Marianne Kuzemtšenko aga ütleb, et Eesti kohta tervikuna puudub uutest juhtudest igasugune ülevaade. Autismiga inimesi elab tema hinnangul Eestis kokku umbes 3000. Ja kuna andmed puuduvad, puudub riigil ka plaan, mis saab abi vajavatest väikemeestest ja -preilidest edasi. Autism on lapsevanema jaoks üks kõige hirmuäratavamaid diagnoose. “Põhimõtteliselt öeldakse sulle, et tegemist on raske puudega, mille põhjused ei ole teada, mida ravida ei saa, millest välja ei kasva ja mille arengu kohta prognoosi anda pole võimalik,“ ütleb kolme lapse ema Krista. Ometi oli algus beebi–Vollil imeline, võiks isegi öelda – kolmeaastane Volli näitas numbrite tundmises üles lausa geniaalsust…
Oled juba tellija?