VANA KULD: Ametnik annetas 2010. aastal Keskile pool aastapalka
Seoses Keskerakonna musta raha skandaaliga taasavaldame 2011. aasta veebruaris ilmunud analüüsi
Ekspress luges kokku, kui palju on Eesti parteid saanud raha 2007–2010. See periood hõlmab nii tänavu ametist lahkuva riigikogu valimiste kampaaniat kui sellele järgnevat Reformi-IRLi valitsemisaega. Selgus mitu üllatust.
Esiteks: suurettevõtjad Urmas Sõõrumaa ja Oliver Kruuda on pildilt kadunud. Pärast 2007. aastat pole nad andnud parteidele sentigi.
Teiseks: Eesti poliitika heldeimaks rahastajaks on tõusnud kinnisvaraärimees Arti Arakas. Tema panustab ainult Reformile.
Kolmandaks: poliitikud ise oma sissetulekutest parteile suuri annetusi ei tee.
Neljandaks: raha läheb sinna, kus on võim. Veel 2007 sai Kesk rohkem annetusi kui Reform. Viimased kolm aastat jääb Kesk vanale valitsuspartnerile alla.
Viiendaks: kokku said erakonnad viimase nelja aasta jooksul üle 400 miljoni krooni. Enamik sellest laekus riigieelarvest. Erakonnad ise suutsid koguda toetusi vähem kui 100 miljoni krooni eest.
400 miljonit krooni on väga suur raha. Parteidele sellest ei jätkunud. Mõned näited.
Keskerakond omandas Toompeal luksusliku hoone, mille remont viis partei võlgadesse. Partei propagandalehe trükkimiseks raha hankimise seaduslikkust arutab praegu kohus.
IRL sattus rahaliselt nii kehva seisu, et pidi Toompea jalamil asuva majakese maha müüma.
Sotsid tegid ühele reklaamifirmale külma arve, lastes sel pankrotti minna.
Rahvaliidu esimees mõisteti kohtus süüdi 1,5 miljoni krooni pistise nõudmises.
Reformis polnud mitmel kandidaadil aimu, kui palju nende heaks reklaami vorbiti, ja arvet nähes nimetasid nad seda väljapressimiseks.
Kui poliitikud ei oska oma partei ja poliittöö eelarvet tasakaalus hoida, siis kuidas suudavad nad riigi rahaga mõistlikult ümber käia?
KÕIGE VEIDRAM SPONSOR Martin Gasmanil pole partei jaoks rahast kahju.
| Toivo Tänavsuu |
| toivo.tanavsuu@ekspress.ee |
“See on minu ja minu abikaasa raha,” selgitab Gasman, kuidas on 21 000 kroonise netopalgaga võimalik partei heaks annetada nii suur summa. “Meil on kahe peale päris hea teenistus. Abikaasa töötab ühe restorani juhatajana.”
Samuti olevat nende perekond müünud viimastel aastatel vähemalt 2,5 miljoni krooni eest kinnisvara.
Gasman ütleb, et partei toetamisega toetab ta kaudselt iseennast. Ja ehk peetakse teda järgmiste valmiste eel juba meeles, kui nimekirjade koostamiseks läheb. Gasman panustab poliitilisele karjäärile. Juba on ta jõudnud keskpartei Kristiine piirkonna juhatusse. “Partei võit on ka minu võit!”
Jah, Gasman on tüüpiline parteisõdur. Linnaametnikuna kaitses ta hiljuti näiteks Edgar Savisaart rahaskandaali rünnakute eest. Huvitavam peatükk mehe elust seondub aga luhtunud puiduäriga Venemaal.
Moskva Riikliku Ülikooli õigusteaduste magister Gasman hakkas ligi kümme aastat tagasi tegelema puiduäriga, hiljem toimetas ka ehituse alal. Ometi pole tal ettevõtlusest näidata erilisi kasumeid, millest endale dividende maksta ja parteid toetada.
Küll aga seonduvad Gasmaniga mõned segased rahaasjad. 2005. aastal esitles Gasman Kohila vallavanemale Andrus Saarele ja tema heale tuttavale Urmas Sõõrumaale äriplaani, mille kohaselt käivitatakse metsaraie Venemaal Arhangelski oblastis. Gasman vajas veidi lisaraha, et osta raielangid ja alltöövõtjatele puidu töötlemise eest maksta.
Sõõrumaa firma U.S. Invest paigutas projekti mitu miljonit krooni. Kuid jäi suurest osast rahast ilma, sest äri läks keeruliste suhete ja majanduskeskkonna muutuste tõttu lörri. Raieõigused Gasman ja Co Venemaal küll ostis, kuid raieks raha ei jätkunud. Samuti ei jõudnud Venemaale äri tarvis soetatud metsaveoauto.
Sõõrumaa sorib enne oma mälusopis, kui tal nimi Gasman koitma hakkab. “See asi temaga lõppes õnneks mitte väga suure miinusega, tegime kähku sellest ärist vehkat,” räägib Sõõrumaa. “Aga eks ta natuke aferisti moodi tundus olevat.”
Andrus Saare lisab, et Gasman on tema endine tuttav, keda ta usaldas, kuid kes osutus pahatahtlikuks vassijaks. “See, mida ta seal Venemaal korraldas, polnud tegelikult nii kaugel, nagu ta rääkis. Ja see, mida ta lootis, ei sündinud,” räägib Saare.
Gasman tunnistab, et Venemaa projekt lõppes enne, kui jõudis käima minna. Aga tema ei tea, et keegi talle seepärast midagi ette heidaks. Ka polevat tal isiklikult mingeid võlgu.
Gasmani metsafirma Interfor Group laenas aga teisteltki. Näiteks Hansapangas töötanud indialaselt investeerimispankurilt ja restorani Villa Thai ühelt omanikult Pradeep Guptalt. Gupta sõnul pole Gasman talle tänini kuue aasta tagust “lühiajalist laenu” täielikult tagastanud.
Ka Kohila motosportlane Ott Reinaas ootab umbes poolt miljonit krooni Gasmanilt siiani. “Gasman on suli ja kelm,” põrutab Reinaas. Ta väidab, et sel nädalal sai ta Gasmanilt sõnumi, kus viimane teda “pederastiks” sõimab!
Üks Gasmani puidufirma läks buumi järel pankrotti, teine kustutati. Kuid mees tegi restardi ja jätkab senist äri. Tema uus firma kannab nime Confor Group.
Tõsi, nii nagu koer külale, nii küla koerale – Gasman väidab, et “üks lollakas itaallane” nimega Antonio Rosaverde tõmmanud teda buumi ajal ehitusäris miljoni krooniga!
Sellelt hästi haritud noorelt keskpartei linnaametnikult igatahes on, mida õppida.
SUURIM SPONSOR Kui Reformi edu säilib, lubab Arti Arakas neid tulevikuski heldelt toetada.
| Heidit Kaio |
| heidit.kaio@ekspress.ee |
“Ega ma ei ole eriti jutukas,” ütleb alustuseks Arti Arakas (pildil). Seda üllatavam, et ta kiidab paljusõnaliselt Reformierakonda, millele ta möödunud aasta lõpul kinkis kolm miljonit krooni.
Arakase jutt on nagu valimisplakatilt: kui Reformierakond on olnud valitsuses, siis on Eesti liitunud Euroopa Liidu, NATO ja euroga. “Ma ei kiida, ma loetlen fakte,” nendib ta.
Kolm miljonit krooni on palju raha.
“Loomulikult, ka mulle on kolm miljonit suur summa,” ütleb Arakas. Tema jutust selgub, et ta on toetanud erakonda puhtalt maailmavaatelistel põhjustel ja mitte grammigi omakasu pärast.
“Miks kolm miljonit krooni? No ma ei tea, see on lihtsalt abstraktne number,” lisab Arakas.
“Ma olen toetanud Reformierakonda varemgi ja kui edu säilib, siis teen seda ka tulevikus,” ütleb ta. “Seal on kõige sümpaatsemad inimesed. Neil on hea majandusplatvorm. Ma pean neist lugu.”
Arakase jutust koorub välja, et ta imetleb siiralt Andrus Ansipit ja Jürgen Ligi nii juhtidena kui ka sportlike inimestena. “Mulle meeldib, et peaminister ja olulised ministrid peavad sporti oluliseks.”
Arakas on kirglik harrastussuusataja. Ta on aastaid heldelt rahastanud Eesti suusameeskonda ehk “seda peret”, nagu ta oma jutus ütleb.
42aastane Arti Arakas on staažikas kinnisvaraärimees. 23aastaselt, 1992. aastal asutas ta kinnisvarafirma Arco Vara. Selle nimi tuleneb sõnadest “Arti Arakase kompanii”.
Ta sai Arco Varaga miljonäriks, aga nüüd seovad teda firmaga vaid mälestused. 2008. aastal tõmbus ta koos vend Viljariga firmast välja. Kinnisvaramull oli lõhkenud, Arco Varas oli suurem ports aktsiaid läinud teiste meeste kätte ning vendade arvamust otsuste tegemisel väga ei kuulatud.
Praegu peab Arti Arakas oma põhihuviks firmat Eften Capital, mis tegutseb – loomulikult – kinnisvara valdkonnas. Efteni tegevjuht on Viljar Arakas. Lisaks neile on firmas osanikud ka Hannes Tamjärv, Olari Taal, Olav Miil, Vello Kunman ja veel paljud investorid, kes strateegiliste otsuste tegemisest osa võtavad.
Eften tegeleb äripindadega: kontorite, kaupluste, külmhoone ja muu sellisega. Nad majandavad 29 ärihoonet turuväärtusega 115 miljonit eurot (ligi 2 miljardit krooni). Eestis viimasel kahel aastal toimunud ärikinnisvaraga tehingutest on märkimisväärne osa Efteni tehtud.
Buumi ajal oleks nad olnud kärbeskaalus. Nüüd on aga seis selline, et 2009. aastal toimus Eestis kuus tehingut äripindadega ja kolm neist tegi Eften. Majandustõusu ajal tehti sarnaseid tehinguid iga nädal. “Jah, me oleme teinud raskel ajal häid otsuseid,” ütleb Arti Arakas.
Nad alustasid ajal, kui majandus ja kinnisvaraturg vajus põhja poole. Näiteks 2009. aastal õnnestus neil 21 konkurendi kõrvalt osta kontorihoone, kus pikaajaliste lepingutega rendivad ruume justiitsiministeeriumi ja veel mitme teise riigiasutuse osakonnad.
“Samas viimasel riigi korraldatud enampakkumisel maikuus, kus müügis oli kolm hoonet, Efteni pakkumised ei võitnud,” ütleb Viljar Arakas, Efteni tegevjuht. Sellega ennetab ta võimalikku küsimust, et venna Arti annetus Reformierakonnale võiks olla seotud huviga teha riigiga häid diile.
