01.04.2011, 06:39
Rehepapid eurotsoonis
Eurotsooni uue päästefondiga ühinedes kasvavad Eesti riigi võimalikud kohustused 15 000 krooni iga elaniku kohta.
Minister Ligi säästis Eestile miljardeid kroone Jürgen Ligi ettepaneku abil kahanes Eesti osa eurotsooni uues päästefondis kaheksa miljardi krooni võrra. Rehepapi-rahvale omaselt võtsid eestlased Brüsselist naasnud rahandusminister Jürgen Ligi vastu kiiduavaldustega. Iga eestlane teadis masu algusest saadik, et ühisrahast euro saab Eesti majanduse päästepaat. Pardale upitamise ajal selgus aga, et paat lekib nagu vana pastel ja auk tuleb kiiresti kinni toppida oma rahaga. Minister Ligi käitus õigesti, ei hakanud Brüsselis laiama loosungiga, et Eesti rahandus on eriti korras. Las saksad plekivad augu kinni, ega maarahvas eurotsoonile kahju teinud, euro kannatab kreeklaste ja iirlaste pattude pärast! Nii tegigi Eesti möödunud nädalal toimunud eurotsooni rahandusministrite kokkusaamisel ettepaneku, kuidas vaesemate riikide osalust väiksemaks tõmmata. Osaluste määramisel tasub rohkem rõhuda riikide rikkusele, mitte rahvaarvule. Rahvaarvul ei ole ju otsest seost riigi rikkuse ja riigirahanduse elujõuga. Eesti jaoks tõi selle ettepaneku rakendamine võimsa kokkuhoiu: üle 3,4 protsendi sisemajanduse kogutoodangust. Rahalises väljenduses kahanes Eesti riigile määratud osa päästefondis 520 miljoni euro võrra, vanas rahas kaheksa miljardit krooni. Kuid sellegipoolest võib musta stsenaariumi rakendumisel oodata eestlasi väga suur rahaline koormus: 15 000 krooni inimese kohta. Miks? Ja mis toimus Brüsselis?