“Annelinna serv on just õige koht, sest kolmandik tartlastest elab siin,” põhjendab Rosenvald asukoha valikut. Väärt idee erineb nõukogude-aegsest aiamaade-süsteemist selle poolest, et kevadel künnab traktor terve maa-ala korraga üles, misjärel pannakse vagude otsa nimesildid. Kasutatakse ainult maheväetisi.

Uuskolhoosike ainuke kulu sel aastal on seemnete muretsemine.

Kahjuks ei luba linna­valitsus rajada sinna mingeid ehitisi, ei tualetti ega tööriistakuuri. Teine probleem on juurviljaaia valvamine. Arvatakse, et kui traataed ümber panna, siis kõigepealt virutatakse ära aed ise, seejärel postid ja lõpuks porgandid.

Mahekolhoosnikud plaanivad valvamise korraldamist nimekirja alusel. 

“Kõige tähtsam on see, et pered saavad siin olla koos, lapsed õues ja inimesed eemal tsivilisatsiooni pahedest,” ütleb Rosenvald.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid