VANA KULD: Toomas Savi must esmaspäev
Riigikogu esimeest ja presidendikandidaati Toomas Savi tabas täna mitu süüdistust korraga, Savi ise kinnitab, et sisulist katet süüdistustel pole.
Riigikogu esimees Toomas Savi vahendas tegevsportlasena 1968. aastal dopingut soomlasest odaviske olümpiavõitjale Pauli Nevalale ja samal aastal olümpiahõbeda võitnud Jorma Kinnusele, kirjutas tänane Eesti Päevaleht.
“Olime Jormaga isekeskis arutanud, kuidas sai lätlane Janis Lusis ühe aastaga teha viiemeetrise hüppe tulemuses,” rääkis 1964. aastal Tokios olümpiakulla võitnud Pauli Nevala oma kodus Teuvas Eesti Päevalehele.
“Eesti–Soome maavõistlusel 1968. aastal küsisime seda konkurendi Toomas Savi käest. Savi vastas, et Nõukogude Liidus söövad kõik sportlased tablette. Tollal ei olnud doping keelustatud ja uurisime, kas Savi võiks meile ka tablette muretseda. Ta lubas võistkonna arsti käest küsida ja ütles järgmisel päeval, et hetkel on saada väike purk 50 tabletiga.”
Nevala sõnul leppisid nad kokku, et Savi saab maailma kvaliteetseimaks loetud Heldi firma alumiiniumoda ja soomlased saavad veel 500 tabletti samal aastal Tallinnas toimunud Eesti–Soome noortemaavõistluse ajal. Purk pidi antama Soome koondise juhile.
Nevala ütles, et ta ei tea, kes purgi Tallinnas üle andis, kuid kaupa tehti Saviga ja kokkuleppetest peeti kinni.
Jorma Kinnunen kinnitas eile, et ta vahetuskauba üksikasju ei mäleta: “Ma ei hakka Savi kohta nüüd küll midagi ütlema, elagu rahus!” Kinnuneni sõnul teadsid dopingust rohkem tõstjad. Ta lisas, et Mexico olümpiamängudel Jaan Taltsi eest kuldmedali napsanud Kaarlo Kangasniemi on öelnud, et sai enda tablette just Taltsilt.
Rahvusvaheline Olümpiakomitee keelustas dopingu kasutamise alles 1974. aastal.
Pärast sportlaskarjääri lõppu oli Toomas Savi aastatel 1970– 1979 Nõukogude Liidu kümnevõistluse koondise arst. Riigikogu internetileheküljel on Toomas Savi maha vaikinud karjääri Nõukogude Liidu kümnevõistlejate koondise arstina ja 1993. aastal Inreko Pressis välja antud kogumiku “Dopingu ABC” autorluse.
Anaboolne steroid nerobol, mida presidendikandidaat Toomas Savi noorpõlves Soome odaviskajaile nende endi sõnul andis, põhjustab naistel viljatust ning habemekasvu. Samuti põhjustab see unetust, kõrgvererõhku, südame veresoonkonna haigusi.
Anaboolsete steroidide pikaajaline kasutamine võib tekitada psüühikahäireid nagu unetus, samuti kõrgvererõhutõbe ja südame veresoonkonna häireid, ütles Eesti Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni liige Mihkel Mardna.
Kui nende häirete ilmnemiseks läheb aastaid, siis naissportlaste juures ilmnevad sekundaarsete sugutunnuste muutused anaboolsete steroidide mõjul juba üsna pea, ütles Mardna. Naistel muutub hääl madalamaks, lisandub karvakasv nii näol kui ka kehal, ütles ta. Naistel võib anaboolsete steroidide kasutamine lõppeda viljatusega.
Toomas Savi ütles pressikonverentsil, et ta ei ole kunagi dopingut vahendanud. Samuti ei ole ta seda kellelegi soovitanud ega ka ise võtnud, kinnitas ta.
Savi sõnul mäletavad nad toimunut Soome odaviskaja Pauli Nevalaga erinevalt. Nevala rääkis Eesti Päevalehele, et 1968. aastal vahendas Savi talle ja teisele soomlasest odaviskajale Jorma Kinnusele, et sadu neroboli tablette ning nende eest vastutasuks tollal väga heaks tunnistatud firma Heldi alumiiniumoda. Nerobol on anaboolne steroid, mille pruukimine keelati sportlastele alles kuus aastat hiljem.
Savi rääkis täna, et odatehing käis hoopis teistmoodi. Tema sõnul oli tal Nevalaga eelnev kokkulepe, et kui tema võidab ühe 1967. aastal Soomes peetud võistluse, siis saab ta oda endale. Savi küll kaotas Nevalale võistluse, kuid aasta hiljem oli Nevala tunnistanud, et tema oda maandus lapiti ning tegelik võitja oleks pidanud olema Savi ning kinkis oda Savile.
Lisaks 30 aasta vanusele afäärile hormoontablettide ja odaga lasub Savil ka kahe aasta tagune kinnisvaraskandaal, kus ta Viljandis väidetavalt valeandmeid esitades kaks maja välja pressis, kirjutab Äripäev Online.
Äripäev kirjutas 1998. aasta juunis, kuidas Savi üritas fakte moonutades oma ema nimel endale saada kahte maja Viljandis.
Segadus tekkis pärast seda, kui Viljandi linnavalitsus otsustas Toomas Savi emale Salmele tagastada kaks maja Viljandi kesklinnas ja selgus, et tegelikult oli Savi vanaema sakslanna, kes lahkus Eestist.
Ühe tagastatud maja korteriomaniku sõnul elab Viljandis veel mitu vanemat inimest, kes mäletavad, et Savi vanavanemad, abielupaar Moistused lahkusid Eestist 1939. aastal, mitte 1944. aastal, nagu väitis Toomas Savi. Ema Salme Moistus jäi aga Eestisse.
Toomas Savi ütles toona, et tema arvates on väga solvav, kui keegi julgeb tema esitatud faktides kahelda. Samas puuduvad tal dokumendid, mis tõestaksid vanavanemate lahkumist Eestist 1944. aastal. Ilmarise 18 ja 18a tagastamistoimikus on foto, mis tõendab Savi vanavanemate matmist aastatel 1945 ja 1962 Saksamaal.
Riigikogu esimehe ja presidendikandidaadi Toomas Savi KGB väljasõidutoimik nimetab teda 1964. aastal Soome sõidul usaldusisikuks, kirjutas Eesti Ekspress 1997. aastal.
Märge pärineb 1972. aasta 12. juulist, kui tollase ENSV KGB 10. osakond mainib väljasõidutoimikus nr 3630, et "seltsimees Võime kasutas Savi reisil Soome usaldusisikuna 1964. aastal ning oletatavasti annaks teda kasutada sellel eesmärgil edaspidigi välisreisidel USA-sse ja Saksa Liitvabariiki.
Savi tutvus toimikuga 1997. aasta kevadel, kuid ei märganud tol korral märget, ka Kaitsepolitsei ei pööranud märkele tähelepanu.
Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihli rääkis tollal Eesti Ekspressile, et pole Savi zhantazheeritav ning üks lause ei anna alust oletada koostööd luureorganiga.
Toimik algab 1962. aastast ning sisaldab infot tema ja ta abikaasa, venna ja vanemate kohta. Toimikus on 253 lehekülge.
KGB koostas väljasõidutoimikud kõigi inimeste kohta, kes käisid välismaal. Aastatel 1970-1979 töötas Savi NSV Liidu kümnevõistluskoondise arstina. Seoses tööga oli Savil palju välisreise.
Toimikus on 1974. aastast märge, et Savi varjab ankeetides oma sugulasi välismaal ja isa vangisoleku põhjust. Tema isa Kaarel Savi istus vangis kui luurerühma ERNA-2 liige.
Lugu ilmus esmakordselt 5.märtsil 2001 Eesti Päevalehes
