Kumb on sinu kangelane: Homeros või Tuhkatriinu?

Elame ajal, mil rahvas vajab taas kangelast. Von Krahli teater toob peagi lavale sumeri eepose ainetel valminud teose “Gilgameš ehk igaviku nupp”, mille dramaturgi Tarmo Jüristoga ajab igavikulistel ja ajalistel teemadel juttu Kairi Prints.

Kairi Prints räägib Von Krahli Teatri uuslavastuse „Gilgameš ehk igaviku nupp“ dramaturgi Tarmo Jüristoga kangelastest: Nõia-Intsust Aristoteleseni, Andrus Veerpalust Lumivalgukeseni, Batmanist Barack Obamani. Kas mina olen kangelane? Kas sina oled kangelane? Kas mina olen sinu kangelane või oled sina minu kangelane? Mis vahe on Gilgamešil ja Anders Breivikul? Mis on ühist minul ja Gerd Kanteril? Jutust tuleb välja, et Kanter viskab ketta kaugele ja näitab oma aktuaalsusega tavalise inimese potentsiaali võimsust. Igaüks meist on aga kangelane just nii palju, kui on kangelast tema ümber ja tema enese jaoks. Mis teeb kangelasest kangelase? Mis on voorus? Kas ma olen vooruslikum, kui konstrueerin endale kangelase? Kas me vajame kangelast selleks, et paremaks inimeseks saada või selleks, et rahus lebotada ja kellelgi teisel asjad ära teha lasta? Lõplikke vastuseid nendele küsimustele ei anna see intervjuu ega ka Von Krahli lavastus. Inimene pole suutnud välja mõelda isegi lõplikke küsimusi. Aga mida rohkem küsida, seda rohkem saab inimene teada seda, mida ta üldse tahaks teada. Ta saab kätte suuna ning võib-olla saab ta niimoodi ka avastada üha rohkem kangelast iseendas.