Marek Strandberg : Peaksime ise vedureid kokku panema
Mis mulle meeldiks?
Mulle meeldiks, kui Eestis suudeks kokku panna Caterpillari diiselmootorid ja usaldusväärsete tootjate generaatorid ja elektrimootorid meie oma veduriks. Näiteks veel selleks, et rapsi- või kanepikasvatajad võiksid toota ja müüa kütuseks sobilikku õli.
Mulle meeldiks kui sellised vedurid oleksid ühtlasi ka ühendatavad ka kontaktvõrguga, nii, et kui näiteks tuulest energiat üle jääb, sõidaksid vedurid taastuvelektriga ja kui puudu, toodaksid võrku mingi hulga elektrienergiat.
Meeldiks, aga selleks peab paraku olema selge plaan.
Veduritoojana on Hiina vist edukam, lappides oma tööga kokku usaldusväärseid juppe Alstomi jooniste alusel. Hiinlaste tootmisvõimekuses kahelda on suhteliselt pentsik, sest ilmselt on kahtlejail endal igapäevases kasutuses üsna vähe asju, mis pole „meidintšaina".
Murettekitav ongi kõikvõimalike oluliste asjade puhul suurte plaanide puudumine. Selliste plaanide, mis pole paljasõnalised ja kus on tähelepanu all ka tehnilised detailid, ja neid on seostatud kompetentsel moel.
Ühendriikidele, eeldan, on Eesti riigiettevõtlus meelehead tootnud niigi, milleks on loomulikult Utah põlevkiviväljad, kus põlevkivis on orgaanilist ainet poole vähem kui Eestis.
Kuigi, arvan, et antud segadus vedurite ja nende tootjatega pole seotud mitte võistlusega Euroopa, Ühendriikide ja Hiina vahel, vaid küsimus on selles, et sedalaadi kolakate puhul, nagu seda on vedurid, tundub ikka, et mis neist tühja uusi osta, vahetame vanadel mootorid ja muud jupid ja kõlbavad veel sõita küll.
See on samasugune ummiktee, nagu lappida trolle-tramme uusi soetamata: tulemuseks on aina kallinev piletihind.
Mõne aasta eest, Leedut riigikogu liikmena külastades, kõnelesid sealsed raudteega seotud isikud, et nad üritanud kah vanu vedureid mootoreid vahetades paremaks meisterdada. Metallil on aga komme vanuda ja väsinud rauast raamil vedurit mootor välja ei aita. Täna ehitavad leedulased mu teada paari riigiga (Venemaa nende hulgas) koostöös ise vedureid.
Eks sest kommenteeritavast loostki kumab läbi, et kellegi remondiäri on uute asjade ostu tõttu haavata saanud. Seda ikka juhtub. Ehk oleks parem idee olnud remonditehase asemel panustada tootmisse ja innovatsiooni. Selles osas on aga taas vaja suuremat töötavat plaani, mida paraku energia- ja transpordisektori jaoks hetkel pole.
Ja loogiliselt mõeldes: mis oleks parem, kas püüda siinsetesse oludesse renoveerida väsinud rauaga vedureid või soetada uued ja püüda olemasolevatest lahti saada, müües neid kohtadesse, kus asjadega lihtsalt hooletumalt ringi käiakse ja need seal lagunevad seega kiiremini. Pean silmas nii Venemaad, Ukrainat kui Valgevenetki, kus meiega sama rööpalaius.
