Mu lauanaabrid, lipsustatud valitsusametnikud, pigistasid käed rusikasse ning köhatasid kuivalt, justkui oleks miskit karedat kurgus. Ei aidanud, et vea kohe parandasin ning pealekauba Bakuu linna kiitsin. Aserite-armeenlaste vaenu meiesugune, kel suurimaks peavaluks on toiduainete hinnad, väga ei adu. Aga pead, kui ühe või teisega vaenupooltest kokku sattud. “Pead tänama lahket saatust või õnnelikku tähtede seisu,” sedastas hiljem selle loo peale taksojuht Magomed Sumgaiti linnas. “Oleks võidud tappa anda.” Kliki kaardil riikidele!
Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega