Maxima kohta laekub pidevalt kaebusi
Viimase viie aasta jooksul on inspektorid teinud keti poodidesse 98 kontrollkäiku, ajendiks nii külastajate (töötajad on haigena tööl), töötajate (Maxima ei täida nõudeid tööaja planeerimisel) kui ka mujalt pärit vihjed. Rikkumisi on tuvastatud 189.
Tööinspektsiooni osakonnajuhataja Rein Reisberg toob näite: “Rakveres on jaanipäevast Maxima. Esimese nädalaga lahkus töölt mitu töötajat, kes polnud rahul töökorraldusega. Nüüdseks on lahkunud ka juhataja. Aga kuna loodus tühja kohta ei salli, siis on seal ametis uued inimesed. Kusagilt tuuakse venekeelseid töötajaid, kes on ilmselt rahul ka viletsate tingimustega. Nägin, kuidas nad saabusid kuuekesi pisikeses Peugeot’s.”
Venekeelsed vähenõudlikud töötajad tekitavad uue probleemi: umbkeelsus. Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk ütleb, et viimase seitsme aasta jooksul on tema asutusse laekunud poodide kohta 609 kaebust, neist Maxima kohta 601 – üle 75 korra rohkem kui kõigi teiste peale kokku! Tänavu 1. juulist peavad oskama eesti keelt lisaks teenindajatele ka kauba saalides paigutajad ja kaupluse juhatajad.
Tööinspektor Ego Kaseorg oletab, et Maximas toimuva muutmine võib osutuda keeruliseks. “Inimene ei julge kolleegi kasuks tunnistada. Kui ta ei kaota kohe töökohta, hakatakse teda nöökima. See on igal pool nii. Kliendina olen kodulähedases Maximas vaadanud, et nad istuvad toolidel, mis on ergonoomilises mõttes kõlbmatud. Aga nende kasutamine pole keelatud...”
Loodetavasti innustavad ajakirjanduses ilmunud lood siiski töötajaid enda eest kindlamini seisma. Tööinspektsiooni peadirektor Katrin Kaarma kutsub seejuures üles juhtunu kohta tõendeid talletama: “Tööinspektsioon saab küll käia kontrollimas, aga kui rikkumisi ei saa tõestada, siis me ei saa jõuliselt sekkuda ega vajadusel karistada.”
