13.10.2011, 02:00
Riigikogulasel on rahamured — Krimmi arendus neelas 120 miljonit
Riigikogu liige Tõnis Palts kaotas äri tehes kolme aastaga 120 miljonit krooni (ligi 8 miljonit eurot). Praegu otsib ta pingsalt raha oma Krimmi kuurordiarenduse päästmiseks.
Kirjade järgi peaks Tõnis Palts (58) olema igati tehtud mees. Tugevast IRLi parteisõdurist riigikogulane teenib vähemalt neli korda rohkem kui keskmine eestlane, lisaks tasud töö eest Eesti Raudtee, Tallinna Sadama ja Eesti Panga nõukogudes. Tal on kinnisvara nii Tallinnas, kui ka Saaremaal ning liisinguga võetud kaater. Tegelikult on Paltsul aga neil päevil tõsised mured. Palts ostis õitsenguajal Ukrainas Krimmi poolsaarel magusa krundi, mis on tal nüüd, kriisiajal, nagu kivi kaelas. Äri- ja poliitikaringkondades kardetakse, et rahavajadus võib muuta muidu põhimõttekindla mehe kergesti manipuleeritavaks poliitikuks. Maailma majanduskriisile eelnenud 2007. aasta oli Eesti jaoks joovastav. Paltsu suurde poliitikasse lennutanud Res Publica ja Isamaaliit tegid valimistel kolmanda tulemuse. Eesti suurärimehed aga ootasid pudrumägesid investeeringutest Azerbaidžaani, Bulgaariasse ja muudele kaugetele maadele. Mõnda aega varem Tallinna linnapea kohalt ja poliitikast taandunud Palts toimetas koos parteikaaslaste Tõnis-Martin Konsi ja Toomas Tautsiga vaikselt Ukrainas (täna ei ole need mehed Krimmi projektiga enam seotud). Korruptiivne ja bürokraatlik, ent suur Ukraina tõmbas välisinvestoreid nagu kärbsepaber. Mingi ime läbi õnnestus Paltsul sellest sogasest veest tõmmata kuldkala, kui ta 2007. aastal soetas enda sõnul Ukraina kaitseministeeriumi müügikonkursi tulemusena ligi 20hektarilise maatüki Krimmi poolsaarel Balaklava linna lähedal. Muinasjutuliselt ilusa Musta mere äärse oaasi eest maksis ta paberite järgi umbes paari miljonit dollarit. Projektiga hakkas kohapeal toimetama Paltsu referent Tallinna linnapea päevilt, toona kõigest 25aastane Juliana Preobraženskaja. Naine kuulutas, et hiljemalt 2012. aastaks kerkib ülihea arenduspotentsiaaliga maatükile kuni 150 000ruutmeetrine elu- ja puhkekompleks. Projekti pidi rahastama Palts ise, pankade abita. Aga projekt jäi kändude taha toppama ja 2008 sügisel alguse saanud üleilmne majanduskriis andis ambitsioonikale arendusele kõva hoobi. Täna kardavad investorid Ukrainat, nagu tuld, mis pole sugugi üllatav. Poliitiliselt ebastabiilse riigi SKT kukkus juba esimesel kriisiaastal 14 protsenti. Kinnisvara Kiievis kallines kriisieelsetel aastatel ligi viis korda, kuid kukkus kriisi järel poole võrra. Ukraina on devalveerinud grivnat ning olnud sunnitud abi paluma Rahvusvaheliselt Valuutafondilt. Maailmapanga 2010. aastal avaldatud raporti kohaselt on Ukraina näiteks ehituslubade hankimise lihtsuselt 183 maailma riigi hulgas tagantpoolt teine. See kõik on Paltsu tänased sammud muutnud meeleheitlikuks. Mida on ta ette võtnud?
Oled juba tellija?