“Võtame kõigepealt kohvi!” ütleb Soini ja suundub otsustavalt lähima kohvikannu poole. “Ma teen välja.”

Soini plaan aga äpardub, sest kannust ei tule tilkagi. Soome parlamendi sööklas on kohv otsas. Läheme tagasi oma laua poole.

Kümne meetri jooksul peetakse Soinit kaks korda kinni. Keegi ketiga kulduuri kandev härra räägib talle murelikult metsatööstuse 25 000 töökohast. Härra hädise näo järgi otsustades on need löögi all.

Lõpuks saab Soini lauda istuda. “Hirmus kiire on,” ütleb ta vabandavalt ja paneb lauale koopia mingis ajakirjas ilmunud artiklist. Sel on lööv pealkiri: “Soome, päästa ennast!”

Millest peaks Soome ennast päästma?

“Et meil ei tuleks maksta kinni teiste võlgasid ja lollusi,” vastab Soini õpetlikult. “Isamaa on viidud täitsa hirmsasse olukorda.”

Ta õngitseb pintsakutaskust välja kaks värvilist reklaamkaarti. Neil on kiri: “Euroopa rahaliit. Tugevam majandus! Esimesed edukad kümme aastat!”

Soini vaatab reklaame põlglikult, nagu määriks need tema puhtaid käsi.

“Nagu kõige halvemat sorti Nõukogude propaganda,” ütleb ta hukkamõistvalt. Seejärel korjab kaardid hoolikalt kokku. Veel samal õhtul vajab ta neid trumpidena presidendikandidaatide teledebatis.

Soini sõnum on lihtne. Euroopa võlakriis muutub üha hullemaks. Selles on süüdi eeskätt Kreeka, Hispaania ja Itaalia poliitikud ning Brüsseli bürokraadid.

“Kreeklased teadsid, et nad valetavad. Euroopa Liit teadis, et kreeklased valetavad. Ja kreeklased teadsid, et Euroopa Liit teab nende valetamisest. Mida saab sellisest süsteemist arvata?” pärib Soini.

Oma vihaste küsimuste kiuste kõneleb ta rahulikult, isegi malbelt.

“Miks eestlased maksavad kinni teiste lollusi?”

“Kas turumajandus pole see, et kui sa teenid kasumit, saad kasumi sina? Kui sa kaotad, oled oma investeeringust ilma. Euroopa Liidu turumajandus aga toimib teisiti. Kui sa võidad, siis võidad. Kui kaotad, siis aga antakse sulle tagatisi. Mis asi see on? Kus on kapitaliturgude risk? Maksumaksjad maksku? Mitte pennigi ei peaks maksma!”

Soini on sõnapidaja mees. Kuigi Põlissoomlased said kevadel parlamendivalimistel kolmanda tulemuse, loobus partei valitsusse minekust. Portugali päästmises osalemine polnud Soinile vastuvõetav.

“See maksis mulle välis- või rahandusministri koha.”

“Kas sa kahetsed loobumist?”

“Ei kahetse, sest ma tegin õigesti!”

Endale märkamatult olen läinud teietamiselt üle sinatamisele. Soiniga juttu ajades tekib kergesti tunne, nagu tunneks seda meest juba aastaid.

Ma ei jõua uut küsimust esitada, sest Soini jõuab ette.

“Ma küsiksin oma eestlastelt sõpradelt: Eestis on turumajandus, aga miks on eestlased valmis kinni maksma teiste lollusi ja võlgu?”

Ootamatult on meie rollid vahetanud.

Soini võtab mult sõnad suust: “Eestis on väga tugev tunne, et Euroopa on teid aidanud.”

Ta mõistab Andrus Ansipi valitsuse loogikat, kuid ei soovita meil sellest hoolimata võlgades euroriikide päästmises kaasa lüüa. Soini veendumuse kohaselt ei jää tagatised ainult paberile, vaid need lähevad ühel päeval päriselt käiku. See tähendaks nii Eestile kui ka Soomele väga kallist arvet.

“See on täiesti hullumeelne! Ärge seda tehke!” hoiatab Soini. “Ma ütlesin seda eestlastele.”

See on üllatus. “Kellele sa ütlesid?”

“Kui ma Tallinnas komisjonis käisin.”

Tõepoolest, Soini külastas sügisel riigikogu väliskomisjoni. Ta kohtus ka president Toomas Hendrik Ilvesega.

“Kas sa ütlesid oma arvamuse välja ka Ilvesele?”

“Tema juures rääkisime üldiselt. Mitte nende sõnadega.”

Mõnitasite rahvast? Saite põlissoomlased!

Põlissoomlased on uskumatult edukad. Viimaste gallupite kohaselt on parteil võrdselt toetajaid kõigis ühiskonnakihtides. Neid toetab vähemalt iga viies soomlane, mis on ajanud vanad parteid paanikasse.

Soini teab edu põhjust: “Inimestel on selline tunne, et nende arvamustel pole olnud tähtsust. Inimesi on mõnitatud. Nüüd pole see enam võimalik.”

Ta loetleb pika rea asju, mis tavalisele soomlasele närvidele käivad: eurole üleminek ilma rahvahääletuseta, plaan homoabielud seadustada, maakoolide sulgemine, kaitsekulude kärpimine.

“Sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid on muutunud nii sarnaseks, et nende vahel ei tee enam vahet. Inimesed tahavad alternatiivi.”

Mõnede Soini jüngrite pakutud alternatiivid on paljusid soomlasi siiski ehmatanud.

Üks põlissoomlaste parlamendisaadik soovitas Kreekas kehtestada sõjaväediktatuuri. Teine kutsus saatma somaallasi ja homosid Ahvenamaale, kus nad saaksid omakeskis rajada ideaalühiskonna.

Värske uuringu kohaselt on põlissoomlaste toetajate hulgas rohkem rassiste kui ühelgi teisel parteil. President Tarja Halonen soovitas mõelda koguni õppematerjalile, mis koolitaks soomlasi mitte naerma rassistlike naljade üle.

“Mina ei ole naljapolitseinik,” ütleb Soini. “Soome kõige suurema sisserändajate rühma moodustavad eestlased ja venelased. Nendega ei ole mingeid probleeme.”

Ta ise teab mitut eestlast. Põhiliselt ehitustöölisi, kes on ehitanud tema tuttavatele.

Eestlaste massiline tulek ei tee põlissoomlastele muret?

“Vastupidi,” rahustab Soini. “Soome on lõiganud eestlaste panusest tohutult kasu. Kui tööd tehakse samadel tingimustel ja makstakse samu makse, siis tere tulemast! Mustast tööst tuleb lahti saada, aga siinkohal rahvus ei loe.”

“Kirjanik Joel Sang kirjutas Ekspressis, et tulevikus tasuks luua Soome ja Eesti liitriik.”

“Liitriigi kohta ma ei ütle nüüd midagi.”

“Miks sa ei ütle?”

“Ka Soome on olnud üsna kaua Rootsi osa,” hakkab Soini naerma. “Aga parem on olla iseseisev.”

Aga ta usub Eesti ja Soome vahelise majandus- ja heaolulõhe vähenemisse.

“Eesti läheneb meile. Meie aga kaugeneme traditsioonilisest “Riik teeb kõik”-mudelist.”

Samas kõigile võrdset tulumaksu Soini Eestilt üle ei võtaks: “See on minu meelest liiga radikaalne. Aga eestlastel on õigus oma maksusüsteemile.”

Soini toetajad ei taha temast presidenti

Briti lehtedes on Soinit nimetatud paremäärmuslaseks. Minu meelest on selline hinnang liialdus. Oma vaadetelt on Soini vähem paremal kui mitmed tuntud Eesti poliitikud.

Põlissoomlased ei poolda Soome liitumist NATOga. Kas ta ei usu NATO kaitsevõimesse? “Ma usun, et Soome välispoliitika liin on olnud õige. Meie huvi on, et Lääne ja Venemaa vahel ei tekiks pinget.”

Ta peab Karjala kaotamist ebaõiglaseks, ent hoidub arutlemast selle tagasisaamise üle. “Ei tasu teoretiseerida. See asi pole praegu võimalik.”

Soini meenutab hea sõnaga Soome marka. “Oleksime saanud ilma eurotagi hästi hakkama.” Kuid ta ei kiirusta eurost loobuma.

Talle ei meeldi Brüsseli ametnike ideed Euroopa Liidu üha tihedamast juhtimisest. “Läbikukkunud volinikud tahavad rohkem võimu!” kommenteerib ta sapiselt. Aga ta toetab Euroopa koostööd. “Meil on vaja ühist turgu. Inimeste ja kapitali vaba liikumist, vaba kaubandust. Neid asju ma pooldan.”

Populist on Soini muidugi. Kui küsin parteikaaslaste rassistlike esinemiste kohta, hiilib ta vastusest kõrvale. Ja rahvale meeldida ta tõepoolest oskab. Juba oma ülikooli lõputöö kirjutas noor Soini 1988. aastal populismist.

Edu pole tulnud kergelt. Soini on ehitanud Põlissoomlasi üles 14 aastat ja on alles poolel teel.

Ta kandideerib jaanuaris Soome presidendiks, aga ei taha võita. Ka suur osa Põlissoomlaste toetajatest ei soovi seda. Neid kammitseb hirm, et ilma Soinita variseks partei kokku.

Mõned teised mured on samas kadunud. Näiteks raha.

Pärast kevadist valimisvõitu võivad põlissoomlased pidada end Soome kõige rikkamaks parteiks. Nad saavad aastas riigilt 7–8 miljonit eurot toetust, aga erinevalt vanadest parteidest pole neil võlgu. See lubab tõhusamalt tegutseda. Enne oli parteil vaid neli palgalist töötajat. Nüüd on neid kümmekond.

“Ma mõtlen väga hoolikalt, mida teen,” seletab Soini. “Mul ei ole absoluutselt kiiret.”

Soini on alles 49aastane. Ta tahab saada valitsusse, aga mitte iga hinna eest. Tingimused peavad sobima.

“Järgmistel valimistel,” usub Soini oma šanssi aastal 2015.

Kannatlik mees. Mul on tunne, et Soini võidaks valimised ka Eestis. Kui mitte esimesel katsel, siis teisel kindlasti.

Timo Soini: üle 30 aasta Soome poliitikas
1979:
Astub 16aastaselt Soome maaparteisse.

1989: Valitakse maapartei aseesimeheks.

1995: Maapartei lõpetab tegevuse ja asutatakse Põlissoomlaste partei.

1997: Valitakse Põlissoomlaste esimeheks.

2009: Saab eurovalimistel üle 130 000 hääle, rohkem kui keegi teine.

2011: Saab parlamendivalimistel üle 40 000 hääle, taas kõigist rohkem. Põlissoomlastest saab suuruselt kolmas fraktsioon ja Soinist parlamendi väliskomisjoni esimees.

2012: Jõuab tõenäoliselt Soome presidendivalimiste finaali ja kaotab Kokoomuse kandidaadile Sauli Niinistöle.


Timo Soini on ostnud Eestist odavat õlut
Mitu korda sa oled Eestis käinud?

Mis ma nüüd ütleksin? Kümmekond. Esimest korda siis, kui kommunism kokku varises. 1991–1992.

Mis sa Eestis teinud oled?
Olen käinud turismireisidel, põhiliselt Tallinnas. Eelmisel suvel mängis poiss Pärnus jalgpalliturniiril. Ma ise ei saanud kahjuks kaasa tulla.

Kas sa oled viinud Eestist Soome odavat õlut?
Olen, omal ajal.

Kui palju?
No kasti korraga.

Tasus ära?
Ma tõin ainult enda tarbeks. Kui ma nüüd Eesti riigikogus külas käisin, siis ma alkoholi üldse ei ostnud.

Intervjuu ilmus esmakordselt 24.novembril 2011

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena