Indrek Neivelt : Otsustajad on kriisi kogu aeg alahinnanud
Täna oli Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutusel Euroopa võlakriis ja selle mõju Eestile. Majandusekspert Indrek Neivelt ütles Riigikogu ees esinedes, et otsustajad on kogu aeg teinud liiga vähe ja liiga hilja.
Kokkuvõte kirjalike allikate põhjal Neivelti esinemisest:
- Otsustajad on seda kriisi kogu aeg alahinnanud. Kogu aeg on tehtud midagi, mida on liiga vähe, ja kõike on tehtud liiga hilja. On alahinnatud turu käitumist ja võib öelda, et kui need trendid jätkuvad, siis varsti on probleemid ka Prantsusmaa ja Saksamaaga.
- Märtsikuistel Riigikogu valimistel teadsid kriisist tegelikult kõik, kuid sellest ei rääkinud praktiliselt keegi
- Peame esiteks leidma lahenduse küsimusele, kuidas ülelaenanud riigid oma võlgadega hakkama saavad; teiseks kergendab inflatsioon laenu teenindamist ning kolmandaks on kõneldud võimu tsentraliseerimisest.
- Kui lihtsustatult asja kokku võtame, siis tegelikult vaieldakse selle üle, kas ja kui palju kärpida ning kui palju raha juurde trükkida. Me ei oska täna ennustada, missugune stsenaarium on kriisist väljumiseks. Samuti ei oska me arvata, kui kaua see kriis kestab.
- Esmameetmena rakendatav riigi kulutuste kärpimine vähendab omakorda majanduskasvu ja võib viia majanduse kahanemisse ning võime laenu teenindada väheneb veelgi. Kulutuste kärpimine on praeguses olukorras siiski oluline, samuti reformide läbiviimine
- Inflatsioon kui meede kergendab küll laenu teenindamist, aga arvestades demograafilist olukorda, on säästude ostujõu langus suur hoop riikide pensionisüsteemidele.
- Kriisi lõpptulemust on lihtsam ennustada. Täna peaks selgem olema, et Euroopa elatustase lähiaastatel ei tõuse, vaid kipub langema, samuti kipub säästude ostujõud vähenema ning poliitiliselt liigub rohkem otsustusõigust keskusesse. Küsimus on peamiselt protsesside kiiruses ning selles, kui palju võimu tsentraliseeritakse.
- Liikmesriigid peavad küsima, kas ollakse nõus ühtse maksupoliitika ja ühtse eelarvega. Ees ootavad väga heitlikud ja ettearvamatud aastad. Just sellepärast tuleb säilitada oma paindlikkus ja reservid, peame olema kohanemisvõimelised.
- Loodame, et suuremad kollapsid suudetakse ära hoida, aga samas on närvilisust palju. Eesti positsioon sellise stsenaariumi korral on tänu madalamale kulubaasile ja paindlikkusele suhteliselt hea.
