VANA KULD: Soovolinik "nipet-näpet". Kellele ja milleks?
Kui helistas petetud klient ja küsis: “Kus mu liiv on?”, vastati: “Autojuht jäi haigeks, homme tuleb.” Päev hiljem: “Kus mu liiv on?” — “Peaks kohe jõudma, aga tööd on palju, võib-olla jääb homse peale.” Päev hiljem: “tuut-tuut-tuut… mobiiltelefon, millele te helistate, on välja lülitatud.”
Niisugune “Homme saab! Ausalt!” on kõikvõimalike õhumüüjate tavapärane stiil. Kokkupuude sellistega on valus, kuid väärtuslik õppetund.
Kui aga samasugust stiili viljeleb kõrge riigiametnik, institutsioon, mis on ellu kutsutud a) inimeste aitamiseks, b) arengumaade ees uhkustamiseks, on see kohutavalt piinlik. Mul oli häbi oma abituse pärast, kui kolme lapse ema kirjeldas oma kokkupuudet võrdse kohtlemise volinikuga. Näitas kirjavahetust, kus volinik kaheksa(!) kuu vältel vastas naise arupärimistele stiilis “Enam ei lähe kaua!”, “Homme lahendan probleemi!” või “Vastus on valmis, aga ma jäin haigeks”.
Häbi oli sellepärast, et kunagi uskusin — tarmukas daam, heas mõttes külma silmavaatega Mari-Liis Sepper ajab õiget asja ja hakkab räigelt kottima tööandjaid, kes teevad liiga emadele; homofoobe, kes teevad liiga homodele; rassiste, kes teevad liiga neegritele, jne.
Pärast 14 kuud ametisolekut on pilt volinik Sepperist täiesti teistsugune. Ahistatuid ta ei aita, küll aga teeb kõike muud: väliskomandeeringud, tele- ja muud intervjuud, esinemised konverentsidel, osalemine eelnõude töögruppides. Reaalseil ahistatuil on sedasorti enesereklaamist ja õhumüümisest vähe kasu. Efekt on aga vastupidine: inimesed usaldavad voliniku autoriteetset ilmet, usuvad lubadusi diskrimineerija “laiaks lüüa” ning astuvad ise “ahistajale” (näiteks tööandjale) avalikult vastu, õigustatult lootes, et kohe laekub ka voliniku kirjalik arvamus. Ent arvamust ei tule ega tule. Muie “ahistaja” näol venib üha laiemaks, muutudes irvituseks. Juba vaatavad ka kolleegid “ohvrit” imelikult. Kokkuvõttes olnuks targem ahistamine alla neelata ja jätta volinikule kaebus kirjutamata. Vait olla ja edasi teenida…
Praegune võrdse kohtlemise volinik on liiga võimekas — kõik need lõputud sebimised, tähtsad tegemised, autoriteetsusega kaasnevad austavad ülesanded… Tegelikult piisaks lihtsast inimesest, kellel on süda õiges kohas ja kes jõuab ning tahab aidata tavalisi inimesi, kellele on liiga tehtud.
Teen siinkohal sotsiaalministrile ettepaneku — lõpetada soovolinik Sepperi tegevus viitega võrdse kohtlemise seaduse paragrahvile 21 — seoses kestva võimetusega täita oma ametiülesandeid.