Tarmo Vahter: DASA – üllas mõte, kehv teostus
Noormees kutsus avaldama survet riigikogu liikmetele, et nad ei julgeks eelnõu poolt hääletada. Siis "oleks võit käes”.
Jutt käib seaduseelnõust 144 SE. Selle vastuvõtmisel saaksid parteide poolt loodavad demokraatia arendamise sihtasutused (DASA) järgmisel aastal kokku 945 000 euri.
Viimaste nädalatega on riigikogu saanud vihaseid kirju rohkem kui 40 mittetulundusühingult. Seda on palju. DASA vastu võitleb isegi apoliitiline Seksuaaltervise Liit.
See eelnõu ei ole Reformierakonna ideoloogi Rosimannuse, vaid justiitsministeeriumi ametnike kirjutatud. Muidugi osales Rosimannus tänavu toimunud DASA-aruteludel, mida juhtis justiitsminister Kristen Michal isiklikult. Seal käis osalejaid kõigist parlamendiparteidest: näiteks Eiki Nestor (sotsid), Margus Tsahkna (IRL), Kadri Simson (kesk) jt. Kuigi sotsid tegid ettepaneku toetada ka rohelist maailmavaadet, lepiti lõpuks kokku, et raha hakkavad saama vaid riigikogus esindatud erakonnad. Ehk need, kes on oma mõjukust ühiskonnas valimistel tõestanud.
Protestijad kahtlustavad, et poliitikud tahavad luua DASA kujul uue kanali riigi raha huugama panekuks. Ent Rosimannuse ja ta mõttekaaslaste kavatsused on antud juhul õilsad. Nad teavad liigagi hästi, et enamik meie parteisid majandab ennast saamatult. Riigilt saadud toetus kulutatakse paljuski valimiskampaania võlgade maksmiseks ja organisatsiooni käigushoidmiseks.
Selle kõrvalt jääb vähe raha sellisteks ühiskondlikult kasulikeks tegevusteks, mis ei ole otseselt seotud valimistel häälte saamisega. Nagu näiteks sotsiaaldemokraatia õhtuülikool, mis kutsus Tallinna loengut pidama tuntud Briti sotsioloogi Anthony Giddensi. Või Moldova ja SRÜ riikide noorte poliitikute koolitamine Vene imperialismi vastases vaimus. Maailmas on asju, mida parteide fondid suudavad tavalistest vabaühendustest paremini ajada.
Ainus võimalus panna parteid selliseid mõistlikke projekte tegema, on neid raha eraldamisega selleks sundida. Nii läks eelnõusse kirja, et DASA raha tohib kasutada ainult kolmel eesmärgil: 1) maailmavaate tutvustamiseks Eestis ja välismaal, 2) poliitikaalasteks uuringuteks, 3) erakondade ajaloo jäädvustamiseks.
Loomulikult muretsesid eelnõuga seotud poliitikud, et keegi nende oma parteidest võib tahta raha ikkagi kuritarvitada. Selle vältimiseks otsustasid nad anda DASA tegevuse kontrolli erakondade rahastamise järelevalve komisjonile. Kui viimane leiab, et maailmavaate tutvustamise asemel on tehtud hoopis parteile propagandat, tuleb raha tagasi maksta. Aus ettepanek, kuigi praktikas võib-olla raskesti tagatav.
6. detsembril esitas riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester riigieelarve kolmandale lugemisele rea muudatusettepanekuid. Neist üks nägi ette välisministeeriumile 945 000 euri juurde andmist. Kuigi paber sellest ei rääkinud, pidi see raha minema loodavatele DASAdele.
Anda raha sihtasutustele, mille moodustamist pole riigikogu veel heaks kiitnud? On täiesti selge, et paljude inimeste jaoks tundub selline plaan kahtlane.
Kuigi DASA taga olev mõte ise on tegelikult õige – parteid tuleb panna tegelema ühiskonnale kasulike teemadega. Keegi ei tea seda Rosimannusest paremini.
