Mobiilsed kirstud ja pommivarjendid – aga palun!
Siiani on Pärnu firma Vesimentor ehitanud vee- ja kanalisatsioonitrasse ning tootnud igasuguseid plastseadmeid. Umbes aasta tagasi nihutati aga fookus militaariale. Tulevikus võiks eestlased varustada NATO riikide armeesid pommivarjendite, surnukuuride, ujuvplottide ja muu tarvilikuga.
Militaarmõtted lõid Vesimentori tegevjuhile Kristo Kirsile pähe üsna ootamatult mullusel ehitusmessil Tallinnas. “Olime seal väljas oma uudistootega – pool-maa-aluse keldriga. Meie juurde astus üks kaitsejõudude inimene ja küsis: “Kas te päris maa-aluse keldri suudaksite teha?” Leidsime, et suudame küll,” räägib Kirs.
Pommikeldrit hakatakse tõenäoliselt arendama koostöös kaitseministeeriumiga. Põnevaks teeb projekti see, et kaitsevägi hakkab toodet varsti pommitama. Vesimentor ehitab mobiilse maa-aluse keldri 2,4meetrise läbimõõduga kuuemeetrisest plasttorust. Suurus on selline, et mahub täpselt veoautokasti. Vastavalt vajadusele tehakse sissepääsud ja paigaldatakse ventilatsioonitorud. Ja siis korraldab kaitsevägi testid – keldrit pommitatakse või õhitakse see lõhkeainega. Testid on hädavajalikud, et toote puudused parandada ja et oleks üldse võimalik unistada nende kasutamisest näiteks operatsioonil Afganistanis.
Kuid milles on sellise keldri uba? Kirsi sõnul tehakse praegu enamik varjendeid betoonist või suurtest palkidest, kuid see võtab palju aega ja energiat.
Plastpommikeldriga on lihtne: kaeva auk, pane plast sisse ja aja auk kinni. Hiljem võid augu jälle lahti kaevata ja keldri uude kohta viia, sest plastiga ei juhtu midagi.
Teine toode, ujuvplott, on praegu eskiisi tasemel. Rahuajal võib see seista ujuvalusena sadamas, kriisi ajal saab pealisplaadi eemaldada, paigaldada mootori ning kasutada alust reostuse likvideerimisel või päästeoperatsioonil. Üks ujuvplott on seni müüdud eraisikule, kes soetas selle ilmselt vettehüppamiskohaks või paadiks.
Et surm on sõjas tavaline, võiks lööki olla ka Vesimentori arendataval plastist surnukuuril. Selle eelis oleks see, et plast ei idane ega mädane, peab vastu 50 külmakraadi ja 80 soojakraadi, seda on võimalik panna veoautokasti, viia kriisipiirkonda ja ära tuua.
Või äkki sooviks kaitsevägi hoopis haavatute või kaupade läbi metsa vedamiseks põdrakelku?
“Mõtlesime põdrakelgule, aga tuli üks kalamees ja tellis kõrgema kelgu, et kalad ja asjad sisse läheksid – tuli kalakelk. Saame seda toodet igaks otstarbeks kohandada,” räägib Kirs.
Vesimentori innovatsioonikatel muudkui podiseb – kaitsejõududele on veel pakkuda suured plasttorust külmkambrid, mida võib sõltuvalt külmutusseadmest kasutada külmkapina või sügavkülmana, ükskõik kas kõrbepalavuses või pakases.
Täna firmal veel väljaspool Eestit militaarkliente pole, kuid eesmärk on leida need NATOst ja ÜROst. NATO sertifikaat on igatahes Vesimentoril juba sahtlis.
