Kirjanike Liidu sisedokumendist selgub, kuidas algas raamatukogudele kohustusliku kirjanduse nimekirjade loomine.
Maris Sander
Kirjanike liidu esimees Karl Martin Sinijärv
Ekspressi käsutuses on koopia Kirjanike Liidu juhatuse ja kultuuriminister
Rein Langi
kohtumise protokollist 21. juunil 2011. Selle kohaselt teatas kirjanike liidu esimees
Karl Martin Sinijärv
: “Eestikeelse kirjasõna kättesaadavus ja konkurentsivõime ei ole turuloogika toel võimalik. Tarvis on selgelt otsustatud riiklikku tellimust.” Sinijärv rääkis ka, et eesti keeles kirjutajaid on vähe ja needki kuuluvad enamasti kirjanike liitu. Et maksta kirjanikele ja tõlkijatele Eesti keskmist palka, läheks aastas vaja umbes 4 miljonit eurot. Sinijärv pakkus Langile välja, et vajaliku raha kokku saamiseks tuleks luua spetsiaalne võrgukeskkond. Seal saaks lugeda kodumaist väärtkirjandust ja võibolla ka klassikat. Kui laenutajaid oleks 100 000 ja igaüks maksab aastas ligipääsu eest 40 eurot, oleks neli miljonit koos! „Olen üsna kindel, et võimalus veebis piiramatult sirvida ja kirjanduses toimuvaga kursis olla võib tegelikult tõsta ka paberraamatute müüki,” arvas ta. Lang vastas, et 4 miljonit eurot „ei ole riigile üle jõu käiv”. Aga… Loe edasi Ekspressi tasulisest versioonist.
See artikkel on avatud vaid tellijatele. NB! Kui oled tellija, siis palun värskenda veebilehte või pöördu klienditeenindusse.