Eesti sära rahvusvahelisel areenil on aga petlik, sest meie ühiskond sõltub mitte ainult enda käitumisest, vaid märkimisväärselt palju ka välisabist. Eesti riigieelarve on viimastel aastatel saanud peaaegu iga kuuenda euro Brüsselist. Euroabi on juba tähtsam rahaallikas kui tulumaks või aktsiisimaksud. Kõige järsemalt kasvas Brüsselist saadav abi aastal 2009, kui Eesti pidi masu tõttu nudima oma kulutamisunistusi. Ilma Brüsseli abita pidanuks Eesti veelgi rohkem kärpima, laene kaela võtma, võibolla isegi lätlaste kombel käsi ees IMFilt abi paluma. Ohus olnuks ka euro saamine. "Eesti maksutulud kukkusid masu ajal nii järsult, et piltlikult öeldes päästis Brüsseli tilgutite all olemine meid riigi rahandusliku pildi tasku panemisest," ütleb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm. Loe edasi Eesti Ekspressi tasulisest versioonist
Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega