ERRi uus mees Brüsselis: “Olen tohutu lobamokk”
Septembrist töötab rahvusringhäälingu uue Brüsseli korrespondendina Johannes Tralla (27).
ERRi Brüsseli korrespondenti valinud komisjonil (sinna kuulusid juhatuse liige Tiina Kaalep, teleuudiste juht Urmet Kook, raadiouudiste juht Indrek Kiisler ja välisuudiste juht Aarne Rannamäe) oli põhjust karta Katrin Vaga fenomeni kordumist. Vaga on noor, kena ja ambitsioonikas naine, kes paistis telemajas silma kaadritaguse toimetajana Mihkel Kärmase ja Vahur Kersna juhitud “Pealtnägijas” ja seejärel “Terevisiooni” juhina. Brüsselisse Indrek Treufeldti asemel korrespondendiks põrutades polnud Vagal kogemust poliitika- ja välisuudistega, aga tal oli kõvasti soovi silma paista. Aasta pärast kutsus ringhääling ta Brüsselist tagasi. Vaga ei täitnud ootusi. Talle oli see tohutu löök — üks läbikukkumine pühkis inimeste mälust tema varasema tubli töö toimetaja ja saatejuhina.
Kõrge eneseteostusvajadusega inimene — nii iseloomustavad Johannes Trallat temaga kokku puutunud inimesed. Kas ta võiks Brüsselis ebaõnnestuda?
“Ei, seda ma ei karda,” ütleb Tralla. “Nii enesekindel olen ma küll.”
Telemajas paistab ta silma usina töömesilasena, treib igapäevaselt nuppe uudistekonveieril ja toimetab kultuurisaadet “Mi”. Enne jõule vuhkis teha 16tunniseid tööpäevi, sest tööd oli väga palju.
“Motivatsioonivestlusel”, nagu Tralla nimetab kohtumist komisjoni liikmetega, näitas Tiina Kaalep talle praeguse korrespondendi Kadri Kuke töölehte. Oktoobris tegi Kukk telele ja raadiole 40 lugu! Seda on väga palju 21 tööpäeva kohta. Nii kvantiteedi kui kvaliteedi latt on kõrgele seatud. Ringhääling tahab, et Brüsseli korrespondent teeks kõvasti tööd ega võtaks välismaale saatmist pikaajalise turismireisina.
Beebit kasvatav Kadri Kukk naaseb Brüsselist omal soovil. Ringhäälingu poolest võinuks ta jätkata. “Pere peab koos olema,” põhjendab Kukk. Tema mees töötab Eestis.
Johannes Tralla kavatseb kolida Brüsselisse koos baleriinist abikaasa Oksana ja praegu nelja kuu vanuse titega.
Ringhäälingu kahetoalise Brüsseli ametikorteri üürileping saab varsti läbi ja Trallal tuleb leida uus elamispind. Lisaraha suurema ja pere vajadusi arvestava elamise jaoks pole ette nähtud. Auto on kohapeal olemas. Palka maksab ERR ühele inimesele, mitte nagu välisministeerium, kes tasub taskuraha ka lähetuses oleva ametniku abikaasale.
Korrespondendi töötasu saab olema senine kuupalk pluss päevaraha, mis lisab umbes tuhat eurot kuus.
Kas Tralla oli Kaalepi-Koogi-Rannamäe-Kiisleri komisjoni unistuste variant? Ideaalne olnuks korrespondent, kel on nii välisuudiste tegemise kui rahvusevahelise töö kogemus. Selliseid inimesi on majas olemas, näiteks Aarne Rannamäe, aga temasugused ei kandideerinud.
Küll võib Tralla kultuuriajakirjaniku kogemus osutuda plussiks uute lähenemisnurkade ja teemade leidmisel.
Minuga Petersoni kohvikus kohtudes ampsab ta lusikaga suuri tükke kolmnurksest koogiviilust, rüüpab kohvi ja räägib oma Brüsseli-plaanidest: intervjuust põllumehega; arutab, kas Angela Merkelit on sama raske usutleda nagu Edgar Savisaart; pajatab aukartusest, mis peab olema võrdne küsitledes nii poemüüjat kui Nicolas Sarkozyd. Lõpuks muigab ta enesekriitiliselt: “Ma olen tohutu lobamokk.”ERRi Brüsseli korrespondendid■Marianne Mikko — ajakirjaniku leivalt rühkis poliitikasse. Jõudis sotside ridades Euroopa Parlamendi saadikuks.
■Indrek Treufeldt — teleajakirjanduse doktor. Tänu heale tööle Brüsseli korrespondendina teenis Belgia kuningriigi Leopoldi ordeni rüütli tiitli.
■Katrin Vaga — pettumus. Aasta pärast lähetusse saatmist kutsus ringhääling ta tagasi.
■Kadri Kukk — enne Brüsselisse saatmist lühikest aega teles töötanud reporter on väga usin.
