Millised on Soome presidendikandidaatide kappides olevad luukered?
Soome ajaleht Iltalehti otsustas välja uurida, millistel teemadel rääkimine võiks olla presidendivalimiste teise vooru jõudnud koonderakondlasele Sauli Niinistöle ja rohelisele Pekka Haavistole piinlik.
SAULI NIINISTÖ
Ebasõbralikkus
Niinistö ei ole jäänud ajalukku parlamendi spiikrina, kes oleks inimestele meeldinud. Viimastel spiikrivalimistel toetas teda ajalooliselt vähe — vaid 89 parlamendiliiget.
„Ametnikke on nutma aetud, loobitud kabinetis raamatuid ja karjutud,“ kirjeldas Niinistö käitumist paar aastat tagasi anonüümseks jäänud parlamendiliige.
Ka rahandusministrina oli Niinistö juttude järgi karm. Tema läbirääkimiste pidamise kombed ei järginud tavapärast täiskasvanud inimeste kasutatavat läbirääkimiskultuuri, meenutas endine minister Tarja Filatov eelmisel nädalal.
Raha kandidaat
Niinistö kogus esimeses voorus ligi miljon eurot annetustena ettevõtetelt ja padurikastelt soomlastelt.
Teised kandidaadid ei saanud sellele ligilähedalegi.
Raha kogub tuntud spordimänedžer Hjallis Harkimo. Ajaleht Taloussanomat luges Niinistö toetajate hulgast kokku üheksa mäenõunikku. Keskerakondlane Erkki Laatikainen jõudis juba ajalehes Keskisuomalainen vihjata, et võimalik president Niinistö ja tema partei kindlustavad ohtralt eurosid kampaaniasse investeerinute isiklike huvidega arvestamise.
NATO
Soome rahvas on NATO-ga liitumise vastu ja seetõttu püüab Niinistö NATO toetaja mainest vabaneda.
Sõnavalikud on vahel koomilisuseni ümmargused. Koonderakonna presidendikandidaat vältis isegi televäitluses otsest vastust küsimusele, kas Soome kuulub läände.
Kui Paavo Lipponen ütles, et Soome on asetanud end läände, siis Niinistö pehmendas seda, väites, et Soome on läinud pigem Euroopasse.
PEKKA HAAVISTO
Abikaasa
Osale kodanikest mõjub homoseksuaalsus eemaletõukavalt. Aga Ecuadorist pärit Nexar Antonio Floresest saaks ka muus osas uutmoodi presidendi abikaasa.
Enne valimisi selgus, et Flores oli oktoobris kodumaal purjus peaga autoroolis vahele jäänud. Neli aastat tagasi osales ta Helsingi restoranis kakluses.
Nõrguke
Praegu nii kiidetud diplomaatilisust peeti varem ka nõrkuseks. Haavisto kukkus 1995. aastal parlamendist välja ja naasis alles 2007. aastal.
Euroopa esimese keskkonnaministrina oli ta osale toetajatest pettumus.
„Roheliste radikaalsemad jõud pidasid teda väikeseks memmepojaks,“ tunnistas eelmisel nädalal Heidi Hautala.
Tsiviilteenistuse läbinu
Haavistost saaks kaitseväe ülemjuhataja, kes on ise läbinud tsiviilteenistuse. Rohelised nõuavad lisaks parteina kohustuslikust ajateenistusest loobumist.
Teisest küljest on Haavisto õppinud maailmas ka sõjaväelastega toime tulema. Ta räägib väiksemast, aga paremini varustatud armeest. Vasakliitlase Paavo Arhinmäki väitel on aga Haavisto lausa NATO salaarmuke.
