Homses Ekspressis: Lolitaks – ema loal
1955. aastal ilmus Pariisis Vladimir Nabokovi romaan „Lolita“, lugu keskealise mehe kirest 12-aastase tüdruku vastu. Dolores Haze’i tegelaskuju hellitusnimi Lolita põrutas otse popkultuurileksikasse ja on saanud üldnimeks lapsnaistele, tüdrukutele, kes on täiskasvanud inimeste kireobjektid, kes käituvad, mõjuvad, näevad välja vanemana, kui nad tegelikult on.
„Meie ajastu üks märgilisi kujundeid on nümfett, õrnas eas väike printsess, kehastunud Kiwa jaoks Alice`i ja Lolita personaažides,” seisab 2007. aastal ilmunud raamatus „Eesti kunstnikud 3”, lapsnaisi oma loomingus käsitlenud Kiwat puudutavas peatükis.
2011. aastal osales Cannes’i filmifestivalil Rumeenia päritolu prantslanna Eva Ionesco (46) tõsielul põhinev film „My Little Princess“ („Minu väike printsess“, 2010). Kümme aastat kestnud töö tulemusena sündinud film räägib loo Evast endast ja tema emast, fotograaf Irina Ionescost, kes oma tütart alates viimase 4. eluaastast (mõnedel andmetel 5. eluaastast) modellina kasutas ja nende kohati ülierootiliste fotodega 1970ndate Pariisis laineid lõi.
Seitsmekümnendadest leiab aga veel vastuolulisi kunstiteoseid. 1978. aastast pärineb Prantsuse režissööri Louis Malle’i film „Pretty Baby“, peaosas 12aastane Brooke Shields, kes täidab filmis lapsprostituudi rolli.
1975. aastal pildistas 10-aastast Shieldsi Ameerika fotograaf Garry Gross, fotode tellijaks oli tüdruku enda ema, Teri Shields, ning need avaldati Playboy Pressi väljaandes Sugar and Spice.
Sellenädalases Areeni kaaneloos kirjeldan muuseas Eva Ionesco ja Brooke Shiledsi juhtumeid, kus vanemad on andnud nõusoleku või ise otseselt tegelenud oma alaealiste järeltulijate esitamisega foto-ja filmikunstis tänapäeval üldsusele valdavalt vastuvõetamatul moel. Oma kommentaari annab Põhja prefektuuri Kriminaalbüroo lastekaitsetalituse juht, vanemkomissar Pille Alaver.
