rääkis politseile, miks ta tüdruku 2003. aastal tööle võttis. Tungiva soovituse Galojani palkamiseks andis instituudi nõukogu esimees, tollane välisminister
.
“Ta palus mind korduvalt, et Anna-Maria on andekas, ja et mul oleks abilist vaja,” tunnistas Kasekamp. Tegelikult polnud Kasekampil oma endisele tudengile mõistlikku rakendust. Galojan käis kontoris vaid korra kuus ja täitis vähetähtsaid ülesandeid, näiteks registreeris nimekirja alusel inimesi üritustele. Galojanile veerand kohaga assistendi amet ei meeldinud. “Ta käis mulle kogu aeg peale, et võiks olla projektijuht,” rääkis Kasekamp ülekuulamisel. “Ma ütlesin, et ma võin talle sellise nimetuse anda, kui tal on mõni projekt. Projekti kirjutamiseni ta ei jõudnudki.” Narvas eesti-armeenia perekonnas sündinud Galojanil oli märkimisväärne anne infot koguda. “Ta püüdis näidata oma head läbisaamist
Ansipi
, Ojulandi, valitsuse liikmetega,” märkis Kasekamp. “Ta teadis alati kõiki kuulujutte, intriige." Loe edasi Ekspressi tasulisest versioonist