Kas Andrus Ansip valetas Riigikogule ja rahvale?
Ansipi väitel ei riiva ACTA vähimalgi määral põhiõigusi. Seni kõige mahukam uurimus ACTA mõjudest inimõigustele on tehtud Euroopa Parlamendi Roheliste fraktsiooni tellimusel õigusteadlaste Korffi ja Browni poolt. Analüüs jõuab järeldusele, et ACTA riivab Euroopa Liidus kodanikele tagatud inimõigusi (tsitaat lõppsõnast): „This makes the entire Agreement, in our opinion, incompatible with fundamental European human rights instruments and standards.”
Ansipi väitel pole Saksamaal ACTA uudiskünnist ületanud. Võtke lahti Die Zeit või Der Spiegel ja te näete kümneid, kui mitte sadu ACTAt puudutavaid uudiseid (NB! kõik pole ACTA leppest). Ja miks siis ometigi Welt kirjutab (http://www.welt.de/politik/deutschland/article13861529/Berlin-verweigert-Unterzeichnung-von-Acta-Abkommen.html) et Saksamaa välisministeerium keeldub ACTAle alla kirjutamast?
Ansipi väitel ei too ACTAga liitumine kaasa ei Euroopa Liidu õiguse ega ka Eesti õiguse muutmise vajadust. ACTAga süvitsi tegelnud advokaat Karmen Turk on kindel, et see nii ei ole. Kokkuvõttes ütleb ta, et ACTAt vastu võttes tuleb muuta ELi tolliseadusi niimoodi, et ka EL-st läbi liikuvat transiitkaupa võib toll võltskauba kahtlusel kinni pidada. Ta toob näiteks Euroopa Kohtu lahendi (Philips ja Nokia kohtuasi, C 446/09, 1.12.2011), mis kinnitab, kuidas asjad praegu on: transiitkaup ei kuulu üldkorras kinnipidamisele. Seda ütleb ka TRIPS (artikkel 52), mille kohta on Euroopa Komisjon jt kinnitanud, et ACTA ei astu sammukestki edasi TRIPSist. „ACTA ütleb otsesõnu vastupidist (ACTA artikkel 16.1(a): Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad import- ja eksportsaadetistega seotud menetlused, mille kohaselt lepinguosalise tolliasutused võivad peatada omal algatusel kahtlaste kaupade vabasse ringlusse laskmise ning sätestab lepinguosalise kohustuse kehtestada menetluse, mis on seotud kahtlaste transiitkaupadega või muude olukordadega, kus kaubad on tollikontrolli all, ning mille kohaselt tolliasutused võivad peatada omal algatusel kahtlaste kaupade vabasse ringlusse laskmise või need kinni pidada.”
Ansipi väitel on ACTA Eesti ettevõtjatele kasulik. Aga kui palju Eesti ettevõtjaid kaebab kohutavate kahjude üle, sest kuskil välismaal rikutakse lakkamatult nende autoriõigusi? Kui ACTA järel võib toll transiitkaupa kinni pidada, ja Eesti suured transiidipartnerid Hiina ja Venemaa ei kavanda ACTAga ühinemist, kas pole neil mõistlik oma transiit Euroopa Liidust eemal hoida? Kuidas saab see meile kasulik olla? Kas keegi on hinnanud, kui palju me kaotaksime transiidi pealt, kui Venemaa ja Hiina kaubad enam läbi Eesti ei liigu?
Ansipi väitel on ACTA selge ja arusaadav. Üks näide. ACTA eestikeelses tõlkes on ülimalt häiriv viga: „commercial scale” on tõlgitud „ärilisel eesmärgil”. ACTAga süvitsi tegelnud advokaat Karmen Turk ütleb, et need kaks mõistet on sama lähedalt sugulased nagu lind ja kala. Tegemist on „kaubandusliku ulatusega”. Ja seda kasutatakse karistamise alusena. Ehk siis: kui varem peeti karmi karistuse vääriliseks autoriõiguste rikkumisest kasu saamist, siis nüüd „kaubanduslikku ulatust“ — mida pole kuskil defineeritud. Kas ühe plaadi kopeerimine võib tähendada kriminaalvastutust? Keegi ei tea, sest tõlgendamise aluseks peaks Viini konventsiooni alusel olema läbirääkimisdokumendid, mis on seni salastatud. Isegi kui me jätame Viini Konventsiooni nõuded kõrvale, siis ACTA peatükk 5 järgi luuakse “ACTA Komitee”, mille üheks ülesandeks on ACTA tõlgendamine. Nemad jäävad viimaseks autoriteediks ja nemad ütlevad kuidas tuleb ACTAt tõlgendada kõigis vähegi ebaselgetes punktides.
Kuidas me saame üldse hinnata ACTA mõju Eestile, kui meile pole teada kuidas seda tõlgendama peab?
Ansipi väitel on 22 Euroopa riiki ACTAle alla kirjutanud. See ei ole vale, küll aga mitmetimõistetav väide. Paljud riigid on küll alla kirjutanud, kuid see ei tähenda, et see oleks lõplikult heaks kiidetud. Enamikus neist on see siseriiklikult veel ratifitseerimata. Näiteks Poola andis allkirja, kuid äsja külmutati ratifitseerimine. Samamoodi Tšehhimaal. Isegi meie naabri Läti majandusminister Daniels Pavljuts otsustas lükata edasi Euroopa rahvusvahelist võltsimisvastast võitlust käsitleva ACTA leppe parlamenti ratifitseerimiseks saatmise, võttes arvesse mõnede ühiskonnagruppide ja ekspertide arvamusi. Kuigi nemad kirjutasid alla.