VEB Fondi huvigrupid tahavad, et president Ilves sekkuks olukorda — riik ei täida kohtuotsust
AS Saare Kalur ja AS Pärnu Kalur Holding kirjutavad pöördumises, et eelnõu loob õigusriigi jaoks ohtliku pretsedendi, mida üks demokraatlik riik ei tohiks endale lubada. „Eelnõu vastuvõtmise korral lööb Riigikogu templi JOKK-skeemile, millega riik hiilib kõrvale kunagi võetud kohustusest,” seisab tekstis.
Kolmapäeval, 15. veebruaril Riigikogus hääletusele tuleva eelnõuga soovitakse VEB Fondi sertifikaadiomanike nõuded rahuldada VEB Fondi vara müügist. Kohus on teinud samas kindlaks, et VEB Fondil vara puudub, seda kinnitab VEB Fond ka oma majandusaasta aruannetes.
ASi Saare Kalur ja ASi Pärnu Kalur Holding hinnangul soovib riik eelnõuga hiilida kõrvale kohtuotsuse täitmisest. „Oleme hämmeldunud, kuidas riik kavatseb kasutada jõumeetodit, et pääseda kohustusest, mille ta on ise aastaid tagasi endale võtnud ning mille täitmist on hiljem nõudnud ka kohus,” kirjutatakse pöördumises.
Sertifikaadiomanike sõnul antakse eelnõu vastuvõtmisega signaal, et riik jätab endale õiguse valida, milliseid kohtuotsuseid ta täidab ja milliseid mitte.
Tallinna Ringkonnakohus langetas 2010. aastal otsuse, et riik peab leidma lahenduse VEB Fondi sertifikaatide reaalseks hüvitamiseks, kuid riik pole seda tänaseni teinud. 11. jaanuaril 2012 trahvis Tallinna Ringkonnakohus riiki kohtuotsuse täitmata jätmise eest 3 200 euroga.
“Pole enam ühtki moodust, kuidas sundida riiki kohtuotsust täitma,” nendivad VEB Fondi sertifikaadiomanikud. Ainsa meetmena on kaks sertifikaadiomanikku — AS Saare Kalur ja AS Pärnu Kalur Holding — taotlenud kohtult riigi teistkordset trahvimist, sest riik ei täida kohtuotsust.
Tartu Ülikooli riigi- ja haldusõiguse professor Kalle Merusk on oma eksperthinnangus öelnud, et Ringkonnakohtu otsusest tuleb riigile otsene kohustus kehtestada vastav efektiivne korraldus ja menetlus ning määrata VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete reaalne ja õiglane hüvitamine.
Eesti pangad teostasid aastatel 1991-1992 välisvaluutaarveldusi enamasti NSVL Välismajanduspanga (Vnešekonombank ehk VEB) kaudu. 1992. aastal blokeeriti Eesti pankade kontodele jäänud raha. Pankade päästmiseks tõsteti Riigikogu otsusega pankade bilanssidest VEB Fondi ainult nende klientide nõuded, kellele tulid välislaekumised läbi Venemaa Välismajanduspanga.
VEB Fondi ohvritel ei ole nõuet Moskva VEB panga vastu, vaid neil oli nõue Eesti kohalike pankade vastu, kelle kliendid nemad olid ja kust nende raha (nõue) hiljem riigi poolt VEB fondi üle tõsteti. Selles osas, kuidas ja kelle kaudu Eesti pangad oma välisvaluuta arveldusi teostasid, ei omanud VEBi Fondi ohvrid mitte mingit kontrolli. 20 aasta jooksul pole riik aga suutnud raha kätte saada ega hüvitanud VEB Fondi sertifikaatide omanikele nende vara.
Kokku taotlevad viis ettevõtet kohtu kaudu oma varade hüvitamist, mille riik viis jõuga üle VEB Fondi. Nende nõuete koguväärtus on 4 870 686 USA dollarit.
AS Saare Kaluri lugu:
- AS Saare Kalur on 1991. aastal kalurikolhoosi Saare Kalur baasil loodud ettevõte. 1992. aastal omas Saare Kalur kontot Põhja-Eesti Aktsiapangas (PEAP) ja pidi pangakontole saama ligi 150 000 dollarit välisvetes püütud kala eest. See raha laekus PEAP korrespondentkontole NSV Liidu välismajanduspangas (VEB pank).
- Saare Kaluril jäi see raha saamata, kuna Põhja Eesti Aktsiapanga kontod Moskva VEB Pangas külmutati samal aastal. Riik vabastas selle summa ulatuses Põhja-Eesti Aktsiapanga kohustustest ja viis nõude Riiklikusse VEB Fondi, asendades kontol olevad summad VEB Fondi sertifikaatidega. Saare Kalur pole oma raha tänaseni tagasi saanud.
- Täna on AS Saare Kalur laia tegevusalaga tootmisettevõte ja tööandja Saaremaal. Saare Kaluri tütarettevõtted on tardainete tootmisega tegelev AS Est-Agar, looduskivi töötlemise ja paigaldamisega tegelev Saare Dolomiit-Väokivi ning rahvusvaheliselt tuntud väikelaevaehitaja AS Saare Paat. Kõigi kolme ettevõtte toodangust ligikaudu 90 protsenti eksporditakse.
- Jürgen Ligi on Riigikogu ees nimetanud sertifikaadiomanikke, sh AS Saare Kalur juhte spekulantideks. Saare Kaluri juhid saatsid seepeale Ligile pöördumise, milles nõuavad ministrilt avalikku vabandamist nende solvamise eest.
