“Põdra suurim sigadus on see, et ta läks ahneks.”

Koos kaitsepolitseinik Indrek Põdraga kuriteokahtlustuse saanud ettevõtja Rene Keivsar (23) andis Ekspressile intervjuu.

Pikk noormees istub hämaras pubis, rüüpab tumedat õlut, näpib unelevalt iPadi ja pressib iga paari minuti tagant piniseva nutitelefoni „NO“-klahvi. Olla Kaitsepolitseiameti ajaloo kõige piinlikumas loos üks asjaosalisi, täpsemalt kahtlusalune, pole Rene Keivsari närve rikkunud. Ta näib nii stressivaba, et kuni intervjuu lõpuni kügeleb mu kuklas karvane kahtlus: ega Keivsare nimel keegi teine esine? Olen näinud mitmeid Kapo „teemades“ kahtlustuse saanud inimesi ja see noormees on esimene, kes räägib toimuvast sama muretult kui juuksuri külastamisest. Ei sõnagi "kallutatud jõududest", ei mingit raevu „süsteemi“ aadressil, ei mingeid teooriaid Suurest Vandenõust või isiklikust vendettast. Võib-olla on mehe rahulikkus märk sellest, et kriminaalkaristuse märgilise tähenduse devalveerumine on saavutanud taseme, kus see ei morjendagi inimest, kellel üldjoontes hästi läheb. Siiski – üks asi teeb Rene Keivsarele tuska. Umbes tosinast kahtlusalusest kurikuulsas „Indrek Põdra juhtumis" on seni avalikkuse ette jõudnud vaid mõni nimi – kaks endist politseiametnikku (Põder ise ja Meelis Taniel) ning paar staažikat gängsterit. „Ülejäänud kahtlustatavatest, tavalistest inimestest-ettevõtjatest, on minu nimi ainus, mis on lehtedes. Miks nii, selle teadmise on kapo või prokuratuur või kust te, ajakirjanikud, neid nimesid saategi, mulle võlgu. Kui minul on sellest „kuulsusest“ ükskõik, siis minu onul on sama perekonnanimi ja tema kannatab selle tõttu ebaõiglaselt!“ lausub Rene Keivsar, kelle onu Fatislav töötas kapos ligi 20 aastat, sh aastaid peadirektor Pihli asetäitjana.

Milles teid õigupoolest kahtlustatakse?

Oli üks kullaäri, millega ma olin kaudselt seotud. Valmistusime tegema üht ülekannet… Ühesõnaga, kahtlustuses on väide, et ma olevat saanud Indrekult hoiatuse, et Rahapesu Andmebüroo kavatseb selle arve kohe lukku panna. Teine episood on ka – üks minu ettevõte organiseeris ehitustehnika ja tööjõu Indrek Põdra kuulsasse jahikompleksi, kui seal käis ühe objekti ehitus. Tööd said tehtud talgu korras, tasuta – head tuttavat ju ikka aidatakse. Arvet ei esitatud, töötasu ei makstud. Nüüd leitakse, et ma tegin Põdrale sel moel teene, mida loetakse pistiseks.

Missuguse vastuteene eest?

Loe kogu intervjuud Eesti Ekspressi tasulisest versioonist!