Julian Assange: Valed vallandavad sõdu, tõed võivad vallandada rahu

Wikileaksi looja ja juht Julian Assange (40), kes lekitas üle veerand miljoni Ameerika välispoliitilise memo, on 2010. aastast alates kohtu all süüdistatuna vägistamiskatses.

Poliitika järele lõhnav süüdistus ei takistanud kautsjoni vastu vabaduses viibivat Assange’i esinemast avaliku sõnavõtuga, milles ta puudutas meedia rolli tänapäeva maailmas ja toimuvates sõdades. Tema kriitilised sõnad on aktuaalsed ka nüüd, ka Eestis, ka otseselt sõdadele mõtlemata. Meie poliitilised jõud süüdistavad üksteist meedia kallutamises ja meediat kallutatuses. Puudutagu see siis idaraha, elamislube, mõjuvõimuga kauplemist või ebaseaduslikku jälitustegevust. Tõde on see, mis nendegi vastu aidata saab. Toome ära Assange’i mullu sügisel Inglismaal peetud kõne tervikteksti.

---

Vau, mis suurepärane rahvas! Suurt hulka inimesi ei näe ma just liiga tihti. Aga on tõesti südantsoojendav, et nii paljudele inimestele lähevad korda samad väärtused, mida mina kalliks pean. On midagi, millest ma teile rääkida tahan. Mida me saame teha oma väärtustega, mida me saame üleüldse teha seoses selle sõjaga (Afganistanis – Toim.)? Asjad on nimelt nii, et Margaret Thatcheril oli õigus: ühiskonda ei ole enam. Selle asemel on olemas rahvusvaheline julgeolekueliit, kes teie maksuraha kasutades on kibedasti ametis maailma paljaksnoppimisega. Sellele eliidile vastu astumiseks ei pea me protestima, vaid maailma üle võtma. Me peame moodustama omaenese jõu- ja ühisväärtuste võrgustikud, mis suudavad nii siin kui ka kõigis teistes riikides seista vastu enesekesksete huvidega sõjaõhutajatele. Nad on loonud ringkäendusliku liidu, võttes vastu raha Ühendriikidest, teistest NATO-riikidest ja Austraaliast ning pestes seda inimeste verega Somaalias, Jeemenis, Pakistanis.

Ma ei pea teile kirjeldama sõja õudusi – te olete liigagi tuttavad sääraste piltidega, ka piltidega sõjapõgenikest; infoga, mida oleme avalikustanud, näidates sõja igapäevaseid koledusi ja barbaarsust. Näiteks infot enam kui 130 000 tsiviilelaniku surmast Iraagis. Surmadest, mida USA sõjavägi hoidis saladuses, eitades üleüldse oma osalust tsiviilisikute hukkumises.

Tahan teile hoopis rääkida sellest, kuidas sõjad tekivad ja kuidas neid saab ära hoida. Demokraatiates ja pseudodemokraatiates – mille poole me teel oleme – on sõjad valede tulemus. Vietnami sõda ja Ameerika sõttaastumine said võimalikuks terve valede kaskaadi tõttu. Teine maailmasõda ja Saksamaa kallaletung Poolale põhinesid hoolikalt konstrueeritud valedel. See tähendab sõda meedia toel. Küsime endalt meedia, ajakirjanduse kaasosaluse kohta: kui palju inimohvreid tekitab iga ajakirjanik? Millal me hakkame mõistma, et sõjad sünnivad Briti, Ameerika ja kõigi teiste maade avalikkusele räägitud valedest? Kes on sõjakurjategijad?

Muidugi võib ka küsida, miks peaksid need mõtted meid üleüldse meeleheitele viima. Muidugi põhjusel, et meid ümbritseva tegelikkuse on konstrueerinud valetajad – inimesed, kes on lähedal inimestele, keda nad peaksid tegelikult kontrollima. See aga peaks viima meid optimistliku tõdemuseni, et kui valed vallandavad sõdu, siis tõed saavad vallandada rahu.

Niisiis ongi see meie ülesanne. Ja teie ülesanne. Minge ja leidke üles tõde. Minge pallimänguplatsile, võtke pall enda kätte, söötke see meile edasi ja me jagame seda kogu maailmaga!