VANA KULD: Vennaskond@KAPO omi ei hülga
“Eestis on tekkinud väljaspool seadust asuv ametkond. See on kaitsepolitsei. Tema võim suureneb pidevalt ja koos sellega ka karistamatuse tunne.”
Nõnda kirjutas toonane ajakirjanik Raivo Palmaru aastal 1997. See oli okupatsioonijärgse Kaitsepolitseiameti halvim aasta ja suurim mõõn enne praegust, Indrek Põdra ja Aleksei Dresseni juhtumitest tingitud maine-ikaldust.
Nädal enne Palmaru röögatust oli Õismäel, Haabersti ringristmikul juhtunud traagiline liiklusõnnetus. Paldiski maanteel 120kilomeetrise tunnikiirusega kihutanud kapo ametisõiduk sõitis otsa jalgratturile, kes sündmuskohal hukkus. Kui liikluspolitsei sündmuskohale jõudis, oli maastur tühi. Roolilt ega käigukangi nupult sõrmejälgi ei leitud. Tunnistajate ütluste põhjal esitati süüdistus avarii põhjustamises kapo assistendile Rauno Aasale. Kohus mõistis mehele reaalse vangistuse, kuid aastaid hiljem selgus, et vangi ta ei läinud. Loomulikult polnud Aasa vabadusse “unustamine” juhus ja see üksnes kinnitab tänaseni kostvaid sahinaid, mille kohaselt tegi surmasõitu keegi teine, märksa kõrgemas auastmes kaitsepolitseinik.
Ent kõnealune 1997. aasta kubises skandaalidest.
Jaanuaris paljastas Tartu ülikooli õppejõud Priit Kama jultunud pettuse III kursuse asjaõiguse eksamil. Kapo Virumaa osakonna direktori, eksternina juurat õppinud Peeter Oissari asemel tegi eksami hoopis kapo jurist Pavel Kotkin. Oissar eksmatrikuleeriti ja mõlemad petturid lahkusid kapost omal soovil. Mõne aasta pärast oli vahepeal teabeametis töötanud Oissar kapos tagasi. Veebruaris 2003 andis president komissariks kerkinud Oissarile “silmapaistvate saavutuste eest põhiseadusliku korra kaitsel ning aktiivse osalemise eest noorte töötajate ettevalmistamisel ja suunamisel” Kotkaristi. Tänavu sai Oissar “Liibanoni juhtumi” eduka lahendamise eest juba teise Kotkaristi. Ka Pavel Kotkin töötab riigiametnikuna, välisministeeriumi diplomaatilise julgeoleku osakonna juhina.
Ent tagasi sündmusterohkesse minevikku. Märtsis 1996 peksid kapo ametnikud Maidu Põldma ja Üllar Hints ööklubis Hollywood kaht turvameest. Depressiooni ja kroonilist nohu põdenud mehed venitasid kohtuprotsessi aastaid – toimus üle 40 istungi, enne kui kohus otsuseni jõudis. Märtsis 2005 lõpetati “keiss” oportuniteedi põhimõttel. Täna töötab Põldma politsei- ja piirivalveameti sisekontrollis.
Jaanuaris 1997 algas Jõhvis kohtuprotsess Satšukkide bande üle, keda süüdistati kokku 22 kuriteos, sh 6 tapmist või tapmiskatset. Kohtu all oli teiste seas endine kaitsepolitseinik Oleg Andronov, kes lõpuks, 2003. aastal ametiseisundi kuritarvitamises ja vägivallatsemises süüdi mõisteti. See ei seganud tal 2008. aastal Kohtla-Järve linnavolikokku tööle asumast.
Veebruaris 1997 paljastas kapo oma ridades reeturi – nooremassistent Konstantin Rõvkin pakkus ühele viinaärimehele müügiks jälitusinfot. Sama aasta oktoobris paugutas kolmepromillises joobes assistent Toomas Sõgel Mustamäel Makarovi püstolit ning mõisteti hiljem huligaansuse eest reaalselt vangi.
Jaanuaris 1998 leiti Lasnamäe kortermaja trepikojast magav kapo assistent Kaljo Juurik. Mehe kõrval lebas püstol. Kapo sisejuurdlus jõudis järeldusele, et joovet ei tõendatud ja ajakirjandusse jõudnud väited “täiskustud pükste ja neist välja vaadanud suguelundi kohta” ei vastanud tõele. Noomituse saanud mees jäi ametisse.
Möödus tosinkond aastat, enne kui kapot tabasid uued, toonastega siiski suhteliselt sarnased vapustused. Detsembris 2011 vahistati tippametnik Indrek Põder, kaks kuud hiljem staažikas Aleksei Dressen. Mõlema paturegister, nagu tagantjärele selgus, ulatub aastate taha ja neile on nii mõndagi andeks antud.
“Eritalitused oma eriliste ülesannetega on ühtaegu vajalikud ja ohtlikud. Viimane eeldab tõhusat kontrolli kaitsepolitsei üle. [Eestis] kontroll kapo tegevuse üle puudub. Loodud on küll Riigikogu vastav komisjon, kuid selle volitused on piiratud,” resümeeris Palmaru 15 aastat tagasi.
Kas ja mida neist ammustest “tööõnnetustest” õpiti ning kas kontroll täna toimib, teab vaid kapo juhtkond. Nõuab tõsist pingutust, et uskuda, nagu ärataks Peep “Antropovit!” Aru juhitav kapo komisjon täna oluliselt rohkem aukartust kui 15 aastat tagasi.
Lugu ilmus esmakordselt 1.märtsil 2012
