Õhtumaa allakäigu veenvus ja veetlus

Nagu (:)Kivisildnik, Peeter Helme ja Leho Lamus näitavad, võib äsja eestindatud “Õhtumaa allakäigu” autoris Oswald Spengleris näha nii luuletajat, poliitfilosoofi kui religiooniloolast.

Oswald Spengleri „Õhtumaa allakäik“ on üks 20. sajandi olulisemaid filosoofilisi teoseid. Isegi inimesed, kes seda 1500-leheküljelist raamatut lugenud pole, on kahtlemata kuulnud selle pealkirja. Nüüd on raamat viimaks olemas ka eesti keeles. Areen pühendab suurteose ilmumisele oma kaaneloo, mis koosneb kolmest osast. Põhiartiklis kirjutab (:)Kivisildnik sellest, miks Spengler on kindel märk jätkuvast allakäigust. Autori sõnutsi on põhjus selles, et „Spengleri ambitsioon on totaalne, ta võtab ühte raamatusse kokku kõik, mis kunagi on juhtunud, selleks et tuua välja üleüdised seaduspärasused ja teha selgeks ei midagi vähemat kui maailma saatus.“ Usuteadlane Leho Lamus võtab vaatluse alla ühe aspekti Oswald Spengleri mõtteloomingust – selle, kuidas on „Õhtumaa allakäigus“ käsitletud ristiusu arengut. Nagu Lamus osutab, on Spengleri arusaamad selles osas üsna erinevad tavapärastest. Peeter Helme annab oma loos ülevaate Spengleri tuntusest väljaspool Euroopat. Spengleri vastu on huvi tuntud nii Aafrikas, Aasias kui Ameerikas ja autor juhibki tähelepanu lisaks üsna ootuspärastele Henry Kissingerile ja Samuel Huntingtoniletähelepanu nii islamiterroristidele kui Kagu-Aasias tegutsenud Ameerika juudi päritolu ajakirjanikule, kes kõik viitavad Spenglerile, kui oma inspiratsiooniallikale.