TÄISMAHUS: Vabatahtlik pedofiilijaht võib viia õiguslikus mõttes krahhini
Päeval, mil venekeelne Delfi avaldas vestluse, kus täiskasvanud mees üritas enda teada 12-aastast neidu seksi eesmärgil kohtamisele meelitada, ei rõõmustanud selle loo üle ilmselt ükski seksuaalvärdjatega tegelev politseinik. Vähe sellest, politsei asus otsima kibekiirelt võimalust inimestele ajakirjanduse kaudu südamele panna, et sellist eeskuju ei järgitaks ja ise pedofiile küttima ei hakataks.
„Kui lapsevanem märkab, et tema lapsele tehakse internetis sobimatuid ettepanekuid, siis on igal juhul mõistlikum pöörduda otse politseisse, mitte hakata ise uurimist läbi viima,” sõnas pressiesindaja Arno Põder Põhja ringkonnaprokuratuurist. „Põhjuseid on siinkohal mitu, alustades kas või inimese enda turvalisusest.”
Ise pedofiilide lõksu meelitamine on väga populaarne just idapiiri taga, kus sellise käitumiseni on viinud eelkõige võimude aeglane tegutsemine ükskõik millise seadusrikkumise menetlemisel. Eestis võib selline tegutsemine aga pedofiili võimaliku kohtu ette viimise hoopis lörri keerata, kuna inimeste endi kogutud tõendid ei pruugi kohtusse jõudes üldse pädevad olla. „Politseinikud teavad enamasti tavakodanikust märksa paremini, kuidas koguda kohtu jaoks sobivaid asitõendeid,” ütles Põder. „Inimesel võib küll olla hea tahe kurjategija kinni püüda, kuid ta ei pruugi tunda juriidilisi nüansse ja lasteahistaja kohtu ette viimise asemel võib ta lihtsalt tühja tööd teha.”
Võib juhtuda, et kohtus ei piisa kuriteo tõendamiseks ainult sotsiaalvõrgustikus või foorumis kirjutatud teksti salvestamisest. Lisaks võib kurjategija tavainimeste uurimisest haisu ninna saada ja seejärel asitõendid hävitada. Samuti võivad pedofiilid seejärel enda tegutsemist veel enam varjama hakata või suisa haihtuda. Seetõttu soovitavad võimuesindajad tungivalt ise asja uurimise asemel kahtlustustest politseisse teatada. „Politsei kogub kriminaalasjas lisaks palju muud infot ja mõnikord hargneb algselt üsna süütuna näivast juhtumist uurimise käigus märksa suurem lugu ja avastatakse palju tõsisem kuritegu,” lisas Põder.
Veebruari lõpus avalikuks tulnud väidetav pedofiili paljastamine võttis Narvas aga hoopis omapärased pöörded. Nimelt saabus esimesena politseisse videos näidatud väidetav pedofiil ja esitas avalduse enda laimamise kohta. „Juhtumit kontrollides selgus, et ei ole võimalik üheselt tuvastada, kas vestluse teine pool on just see mees, kes kohtumisele ilmus,” selgitas Mari Luuk Viru ringkonnaprokuratuurist. „Tema oli see, kes pöördus esimesena politseisse, mitte aga see noormees, kes oli maskeerunud 12-aastase tüdruku nime taha.”
Luugi sõnul tuvastasid nad noormehe isiku pärast väidetava pedofiili avaldust ja palusid anda üle vestluse materjal. Videos kohtumisele ilmunud mees väitis aga, et ta meelitati hoopis teistsugusele kohtumisele. „Selles loos ei ole kogutud materjalidele toetudes alust arvata, et tegemist on pedofiiliga, vaid pigem on lugu pahatahtlikult üles ehitatud,” sõnas Luuk. „Samas ei saa siin kedagi ka valekaebuse esitamise või tõendi kunstliku loomise eest samuti vastutusele võtta, sest siin ei pöördunud avaldusega politseisse tüdruku rollis olnud isik. Laimamine on aga tsiviilkohtumenetluse asi ja see isik, keda näiteks laimata püüti, saab ise pöörduda kohtusse ja nõuda moraalse kahju hüvitamist.”
Kontakteeruge politseiga
Seejuures soovitab ka Luuk tungivalt – kahtluse korral kontakteeruge politseiga. „Ainult politsei saab korralike kohtukõlblike tõendite kogumisega tegeleda, isetegevus võib lõppeda kurvalt – eeskätt just menetluslikus mõttes,” sõnas Luuk.
Samas ehk Viru ringkonnaprokuratuuris on juba nädal aega olnud ka detsembris saates „Pealtnägija” ajakirjanik Piret Järvise tehtud katse jututoas alaealise tüdrukuga esinedes pedofiile leida. Libalapsega kohtuma tulnud pedofiili kohta algatatud kriminaalasi on ametliku kommentaari saamiseks veel liiga värske.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kadri Tammai sõnul oleneb lõpptulem iga kaasuse eripäradest ja täielikult inimeste endi kogutud tõendeid maha kriipsutada ei saa, kuid kohtukõlblike tõendite kogumine õnnestub politseil paremini. „Samas võib kriminaalmenetluses olla abiks ka tavakodanike poolt kogutud, sealhulgas ajakirjanikelt saadud informatsioon,” sõnas Tammai. „Politseid aidata soovijad peavad täpselt lubatu ja keelatu piiri tunnetama ning tegutsema seadusega kooskõlas.”
Kui ühe „Pealtnägijas” paljastatud pedofiili juhtum on menetluses Viru ringkonnaprokuratuuris, siis kriminaalmenetlus käib ka teise saates näidatud mehe kohta. Samal ajal pole Põhja ringkonnaprokuratuuris menetletav juhtum otseselt seotud „Pealtnägijaga”.
Arno Põdra sõnul on Tallinnas ja Harjumaal kohtusse jõudnud laste internetis seksuaalselt ahvatlemise juhud viidud nii kaugele tänu politseiagentide tööle. „Uurimise käigus on küll välja tulnud juhtumeid, kus lasteahistaja suhtles lisaks politseiagendile ka n-ö reaalse kannatanu ehk alla 14-aastase lapsega,” sõnas Põder.
SEADUSE RIKKUMINE
Ka loll nali on kuritegu
Kui jututoas ajab mõni täiskasvanu enda arvates nalja tehes lapseealise jutukaaslasega seksuaalse alatooniga juttu ja kutsub ta kohtumisele, siis on see seaduse rikkumine isegi siis, kui täiskasvanu kohtumisele ei lähe ega minna kavatsegi.
„Kuritegu on nii lapseealise seksuaalne ahvatlemine – ehk siis näiteks internetis seksijuttude rääkimine – kui ka lapseealisega seksuaalse sisuga kohtumise kokkuleppimine. Kohus võib nende tegude eest süüdimõistmisel määrata kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse,” selgitas Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder.
Küsimusele, et kui tihti politsei üldse suhtluskeskkondi ja jututubasid jälgib, ei saanud Põder aga vastata. „Sellele küsimusele pole meil paraku võimalik vastata, sest ajalehti loevad ka need inimesed, kelle tegevust politsei jälgib,” lisas ta.
