Julge pastor ajas Lenini pea abil kokku miljon dollarit

Kinnisvarabuumi ajal suutsid nelipühilased oma varanduse mitmekordistada.

Kujutage ette, et vajate hädasti miljon dollarit. Mingi sisemine hääl kinnitab teile raudse järjekindlusega, et peate raha saamiseks hankima Lenini pea kuju ning saatma selle kingiks miljardärile Kanadast. Te ei tohi temalt midagi küsida. Peate vaid uskuma, et kuidagi sealt see miljon lõpuks tuleb. Kas pöörduksite abi saamiseks psühhiaatri poole või hakkaksite Leninit otsima? Eesti Nelipühi kiriku piiskop emeeritus Märt Vähi otsustas oma sisemist häält kuulda võtta, olles kindel, et see on Jumal talle korraldusi jagamas. Tulemus: nelipühilased teenisid vanas rahas ligi 80 miljonit krooni ning rajasid Tallinna Toompea tänavale uhke kirikuhoone. Eesti taasiseseisvusaja üks ekstravagantsemaid kirikulugusid hakkas arenema nõukogudeaja lõpupäevil. Kolm väliseestlasest pastorit – Märt Vähi, Harry Leesment ja Allan Laur – on Eestisse naasnud ning käivitavad üle riigi uusi kogudusi. Tallinnas käivad nelipühilased koos kus juhtub – Sakala keskuses ja mujalgi –, kuid nad vajavad hädasti oma kirikut. Leesment ja Laur üritavad leida sponsoreid Skandinaaviast. Vähi palvetab, et saada kiriku tarvis “hea summa raha”. Hoone joonised on olemas, mitu krunti välja vaadatud. Hulk aastaid varem oli Vähi saanud Kanadas oma koguduse kaudu nägupidi tuttavaks kohaliku suurärimehe Jimmy Pattisoniga. Kanada ühe rikkama inimese Pattisoni varandust hindas ajakiri Forbes 4–5 miljardile dollarile. Ühel konverentsil kuulis Vähi Pattisoni kurtmas, kuidas kristlikud kogudused ei oska raha kasutada – maksavad annetuste eest võlgu, selle asemel et investeerida raha misjonitöösse. “Sel momendil otsustasin, et küsin selle mehe käest ükskord miljon dollarit,” räägib Vähi. Nüüd, aastaid hiljem ongi küsimise hetk käes. Nelipühilased vajavad Eestis oma kirikut. Vähi palvetab ja paastub nädalaid. Selle käigus meenub talle Jimmy ning Jumal kõneleb. “Aga Jumal, kuidas ma seda miljonit tema käest küsin?” “Viis midagi saada ei ole küsida, vaid anda.” “Aga mis mul sellele rikkale mehele anda on?” “Anna talle Lenini pea!”