Viimsi tipp-poliitik: “Täitsa savi, viin kellelegi sõnnikut või lasen kellegi maha!”

Viimsi vallaga äri tehes rikastunud vallavolikogu esimeest Aarne Jõgimaad (65) ähvardab mahavõtmine. Ootamatult avameelses usutluses räägib ta, kuidas ta Viimsi elanikega ülbitseb ja sigatseb ning tal jääb õigust veel ülegi.

Teisipäeva pärastlõuna Viimsi vallamajas Nelgi teel. Äsja on lõppenud volikogu istung. Enim elevust pakkunud päevakorrapunkt “jooksvad küsimused”, kus reformierakondlastest opositsionäärid panid esitasid umbusaldusavalduse volikogu esimehe, ärimees Aarne Jõgimaa (Viimsi Ettevõtjate Liit) vastu, süüdistades teda räiges korruptsioonis. Sirgjooneline Jõgimaa näib pealtnäha rahulik, kuid keeb sisemisest raevust. Ta pritsib kõrgelennulist arrogantsi Reformierakonna tegemiste suhtes Eesti ühes rikkaimas vallas.

Kas olete kellegi kunagi maha löönud?

Mulle tungiti kunagi kallale (1995. aastal — T.T). Tulin ühel õhtul perega oma äripartneri juurest saunast. Parkisin auto koduõue Mähel. Naine ja tütar läksid ees tuppa, mina jäin veel hetkeks autosse. Äkki tulid kõrvalkrundilt kaks meest, üks ilma relvata, teine TT püstoliga. Relv sihiti mulle otsa ette. Viskasin võtmed auto põrandale, arvates et mult tahetakse autot röövida. Aga ei, neil oli muu soov, käsutasid mind autost välja, et lähme tuppa. Mina läksin ees, mehed tulid järel. Neist tagumisel oli püstol. Aga ma olin suht külma närviga, mind naljalt verest välja ei löö. Kui keegi mingeid nõudmisi esitab (Jõgimaa viitab äsja sisse antud umbusaldusavaldusele — T.T), siis on mul lihtsalt huvitav ja hasartne.

Läksite tuppa …

Nii kui tuppa sain, tõmbasin kohe ukse enda järel kinni ja keerasin lukku. Vennad jäid teisele poole. Mul rohkemat polnudki vaja, haarasin seinalt relva, mis oli kabuuris koos rihmadega, ning nurgast veel jahipüssi — olen jahimees, tollal Küti äri üks omanikest, kandsin alati relva, selline aeg oli lihtsalt — uksel oli pea kohal pilu, hüppasin relvaga sinna juurde ja lajatasin kohe! Nii kui matsu ära tegin, oli väike viivitus, avasin ukse ja nägin, et mehed jooksid.

Tabasite?

Ei tea, kuuli ei leidnud hiljem kusagilt. Jooksin neile järgi. Lasin jahipüssist veel vähemalt neli korda. Aga nad panid Mähe suvilate ja metsa vahele plehku. Siis toimus suur politseihaarang. Järgmisel päeal kutsuti mind Ecolandi juurest veidi edasi surnuaia poole vaatama ühte suvilat, kuhu oli sisse murtud ja mis oli nii verd täis, et ma ei olnud oma elus veel nii palju verd näinudki. Põrand ja voodilinad — kõik verd täis. Inimene pidi seal verest tühjaks jooksma. Aga mehi polnud. Millal ma neile pihta sain, ei tea.

Valasite 2000. aastal koorma sitta keset elurajooni Miiduranna sadama kõrval, sest sealsed elanikud olid teile kuuluva sadama vastu protestinud.

Ei valanud keset küla! Valasin oma kinnistule. Mul on Miidurannas palju kinnistuid, pool küla on minu oma. Ja ma pole pahatahtlik. Aga kui on pahatahtlikke inimesi, siis tuleb neile samaga vastata. Sest heatahtlikkusega ei saavuta mitte midagi. Mulle on see väga tuttav. Teed head Viimsi vallale, teed hankel odavama pakkumise ja mis on tulem? Täielik sitaga loopimine! Ma röövivat ja varastavat valda paljaks! Loe pikemalt Eesti Ekspressi tasulisest versioonist