Eesti presidendiks oli tollal Lennart Meri, keda kutsuti Kaameliks. Hüüdnimi tuli käibele pärast seda, kui luuletaja Debora Vaarandi märkas presidendi sarnasust Eduard Viiralti graafilisel lehel kujutatud loomaga. Kaameli pilk on tark ja elukogenud, kaelahoiak uhke ja enesekindel.

Peaminister oli tollal Mart Siimann, keda kutsuti Kass Basilioks. Vöödiline kassivolask tegutses usinalt ka tollal päevalehtedes ilmunud karikatuurides.

Rohkem kui kümne aastaga on pea kogu poliitiline eliit välja vahetunud. Varasemast hüüdnimede nimekirjast on ühe vähesena alles president Toomas Hendrik Ilves. 1998. aastal oli ta vaid Rahvaerakonna esimees, keda kutsuti näiteks Kikilipsuks ja Toomas Int-Lambotiks.

Ekspressi toimetus kuulas viimastel kuudel kollektiivselt maad ja suhtles kümnete allikatega. Selgus, et hüüdnimesid on ka tänasel poliitikute põlvkonnal.

Mitmed neist seostuvad inimese välimuse mõne silmatorkava detailiga. Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase hüüdnimi Ondatra viitab ilmselt tema iseloomulikele vuntsidele.

Tihtilugu põhineb hüüdnimi inimese pärisnimel. Mõnel korral piisab vaid mõne tähe leidlikust vahetamisest ja hüüdnimi ongi sündinud. Riigikogu liiget Rainer Vakrat kutsuti juba kooliajal Makraks. Samasse sarja kuulub keskkonnaminister Keit Pentuse kelmikas ristimine Koit Pentuseks.

Vaid vähesed poliitikud kannavad korraga mitut hüüdnime. Erandiks on Edgar Savisaar rohkem kui kümne hüüdnimega. Peaminister Andrus Ansip järgneb talle kuue naljanimega. 

Loe edasi värskest Ekspressist.