Kõrgepalgaliste maksusoodustus ootab paremat päeva
Vihapurse käivitus 7. märtsil kell 6.47 hommikul. “Ma juba kartsin, et meie rikkad surevad nälga. Jummal tänatud,” lajatas üks varasema ärkamisega Delfi kommentaatoreid.
“Tore, saavad lõpuks ka nende lapsed banaani osta,” irvitas üks järgmisi. Päeva lõpuks oli valdavalt pahast arvamust avaldanud üle 600 inimese.
Rahva ajas närvi uudis, et Andrus Ansipi valitsus tahab muuta sotsiaalmaksuseadust. Tänu sellele peaksid kõrgepalgalised “vähem makse maksma” — täpselt nii väitis Delfi uudis.
See oli vale. Eestis ei tasu sotsiaalmaksu mitte töötaja, vaid tööandja. Aga see ei huvitanud kedagi.
Keskerakond kogus veebis allkirju sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamise vastu. “Kasu saavad kõik Eesti inimesed,” lubas partei.
Ajaleht Pealinn süüdistas valitsust 30 miljoni euro kinkimises kõrgepalgalistele. Juttu kaunistas foto mustas frakis naeratavast kasiinomiljonärist Armin Karust, käevangus büsti paljastavas õhtukleidis abikaasa Kaia.
“Need rikkad inimesed,” osutas linnavalitsuse ajaleht, “võidavad kindlasti maksusoodustusest, mis jätab neile senisest veelgi rohkem raha kätte.”
Täna väiksem sotsmaks, homme madalam pension
Uurisin rahandusministeeriumilt, millal lagi tuleb. Vastuseks sain minister Jürgen Ligilt e-kirja. Ta tunnistas, et “eelnõu ei ole aktiivse menetlemise seisus ja eelarvelised võimalused ei ole selle jaoks praegu piisavad”.
Täielik üllatus! Valitsuse töö aluseks olev IRLi ja Reformierakonna leping tõotab “Eesti inimeste elatustaseme tõusu”. Mullu kevadel sõlmitud pakt lubab teiste hoobade seas rakendada sotsiaalmaksu kärpimist.
Vastav eelnõu peaks valmima tänavu suvel ja jõustuma seadusena 2014. aasta algul. Riik loobuks maksustamast töötasu seda osa, mis ületab igas kuus 4000 eurot.
Möödunud aastal teenis nii palju vaid 1986 inimest. Neist 29 tegutses avalikus sektoris. Ülejäänud jaotuvad ligi seitsmesaja ettevõtte vahel üle Eesti. Tihti saab sellist palka vaid firma juht. Aga ühes ettevõttes töötab 79 kõrgepalgalist inimest. Firma nime maksuamet ei avalda.
Koalitsioonileping kirjutati alla aasta tagasi. Nüüd aga on selgunud, et lubaduse täitmine käib üle jõu.
Küsimus on umbes 13 miljonis euros. See raha oleks jäänud riigil saamata, kui maksulagi oleks kehtinud juba eelmisel aastal.
Sotsiaalmaksu lagi pole midagi pentsikut. Seda kasutab 18 Euroopa Liidu riiki ja USA. Poolas on laeks 30kordne keskmine palk, Rumeenias 5kordne ja Slovakkias 3kordne.
Majandusdoktor ja Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse instituudi õppejõud Ringa Raudla suhtub teemasse skeptiliselt. Ta juhib tähelepanu, et lae kehtestamine “vähendaks oluliselt sotsiaalkindlustuse süsteemi solidaarsust”. Inimeste tulevane vanaduspension sõltub otseselt nende eest makstud sotsiaalmaksust. Mida väiksem maks, seda väiksem pension.
Kriitiline on ka sotside esimees Sven Mikser. Tema nõustuks lae kehtestamisega vaid siis, kui sellega kaasneks astmeline tulumaks. “Meile teadaolevalt ei ole lootus sotsiaalmaksulae abil kõrgepalgalisi töökohti luua kusagil oodatud tulemusi andnud.”
Eestlast pole võtta, ameeriklane kallis palgata
33aastase Tarmo Pihli päev algab müügikoosolekuga Hiinas ja lõpeb nõupidamisega Californias San Diegos. Sealseid harukontoreid külastab Pihl harva, eelistades lennureisidele mugavat skaipimist. Ta on juhatuse liige ja osanik Tallinna riistvarafirmas Modesat.
Seitsmeteistkümne töötajaga Modesat on veel väikeettevõte. Kuid sinna on investeeritud üle kahe miljoni euro. Kogu toodang läheb Eestist välja, Euroopasse, Hiinasse ja Indiasse.
Firma peakontoris Pärnu maanteel on mitu vaba lauda. Mõne nädala eest töötas siin kaks korealast ja üks jänki, kõik raadio- ja elektroonikainsenerid.
Pihl palkadest ei räägi. Hinnanguliselt said välismaalased kätte 5000 eurot kuus. Neid võimaldas palgata Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 250 000 eurone arendustöötaja toetus.
Modesat võtaks tööle neli uut inimest: tegevjuhi, tehnoloogiajuhi, juhtivinseneri ja globaalse müügijuhi. Eestis pole vastava ala tipptegijaid kahjuks leida, küll aga USAs. Seal panevad nad aastas taskusse 100 000 — 150 000 eurot. Siit algabki Pihli probleem.
USAs tuleb maksta inseneri pealt poole vähem sotsiaalmaksu kui Eestis. Nelja inimese tulek Tallinna võiks tähendada Modesatile aastas 100 000 eurost lisakulu võrreldes nende palkamisega Ameerikas.
Pihl on Eesti patrioot. Aga ta ei oska öelda, kas Modesat jaksab meie tööjõumaksude juures välismaalasi palgata ilma EASi-laadsete toetusteta.
Aga kui sotsiaalmaksu natuke kärbitaks? Nagu Reform ja IRL lubasid?
Pihl noogutab: “Tooksime kindlasti mõned võtmeinimesed Eestisse. Kui see majanduslikult otstarbekas on.”
Marginaalne tulu, aga palju klassiviha
Eesti suurim tööandja on 7400 töötajaga Eesti Energia. Finantsdirektor Margus Kaasiku arvates poleks sotsiaalmaksulael firmale “olulist mõju”. Nii kõrge palgaga töötajaid pole palju.
“Väga marginaalne,” hindab IT-ettevõtja Jaan Pillesaar muudatuse mõju oma firma Helmese majandusnäitajatele. “Vabaturu tingimustes langevad kulude langedes vastavalt ka teenuse müügihinnad.”
Iseasi oleks seada sotsiaalmaksule nii madal lagi, et see hõlmaks ka tavaliste spetsialistide palku. Skype’i tegevjuht Tiit Paananen pakub piiriks kahekordset Eestit keskmist palka — umbes 1300 eurot.
Neid mõtteid jagavad noored ja nooremas keskeas ettevõtjad, kes kuuluvad Teenusmajanduse kotta. See on hea mainega lobiorganisatsioon, mis suhtleb tihedalt erakondadega.
Pillesaar meenutab, kuidas koda arutas valitsuskoalitsiooniga sotsiaalmaksu küsimust. “Ettepanek oli seada laeks 2000 eurot.” Ühtlasi oleks kärbitud sotsiaalmaksu eest saadavaid hüvesid kõrgepalgalistele. Nii radikaalsed uuendused läbi ei läinud.
“Riigi sotsiaaleelarve pidevalt käriseb, sest pensione tõstetakse majanduslangusest olenemata,” selgitab Pillesaar. “Samuti kasvavad kõik tervishoiukulud, arstid lahkuvad välismaale ja palku tuleb tõsta. Valitsuspoliitikud ei leidnud lahendust, kuidas tekkivat ajutist auku katta. Siis asendati meie pakutud 2000 valitsuse nõupidamistel 4000 euroga.”
Maksuameti andmeid vaadates on poliitikuid kerge mõista. 2000eurost töötasu saab Eestis ligi 20 000 inimest. Nende pealt saamata jääv sotsiaalmaks moodustaks juba 67 miljonit eurot aastas. See on liiga suur tükk.
“Maksude struktuurile oleks sotsiaalmaksulagi hea,” arutleb rahandusminister Ligi. “Ent katet tuleks otsida näiteks muude maksuerandite kaotamisest või käibemaksu tõstmisest, milles ma ei näe kokkulepet tulevat.”
Erand ainult välismaalastele?
Lootusetu olukord? Teenusmajanduse koja esimees Viljar Arakas on siiski optimistlik. Tal on selleks põhjust. Põhitööna juhatab ta kiirelt kasvavat kinnisvarafirmat Eften. See valitseb ligi 30 ärihoonet, mille väärtus ulatub vanas rahas kahe miljardi kroonini.
Eftenis töötab kümmekond inimest, neist keegi ei saa 4000eurost kuupalka. “Iga töökoha loomine on kallis,” nendib Arakas. “Mõtlen alati, kas see tasub ära.”
Ettevõtja temas ihkaks madalamat sotsiaalmaksu nüüd ja kõigile. Koja esimehena mõistab ta valitsuse olukorda. Seetõttu mõlgub Arakasel meeles kompromiss, mida ta plaanib lähemal ajal kojas tutvustada.
“Aga kui seaks sotsiaalmaksu lae ainult välismaalt palgatavale projektipõhisele tööjõule?”
Huvitav mõte. Kuidas eestlased selle vastu võtavad?
Allikas: Maksuamet
