Somaalia piraatide rünnak eestlaste kaitstavale laevale püüti videosse
EPL-i käsutuses on eksklusiivne video, mis näitab, kuidas Eesti turvameeste tulistamine sunnib piraadid kaubalaeva ründamisest loobuma.
Video salvestas mobiiltelefoniga Kreeka ärimeestele kuuluva kaubalaeva teine tüürimees.
Tegemist on seni kõige ohtlikuma rünnakuga, millega eestlaste laevakaitsemeeskonnad on kokku puutunud.
Araabia meres, veidi Omaanist lõuna pool, veel üpris kaugel kurikuulsast Adeni lahest, seilab 28. veebruaril üks sadadest kaubalaevadest. Laeva teise tüürimehe keset päiksepaistelist päeva mobiiltelefoniga tehtud videost paistab hetk, kus eestlastest mehitatud relvastatud turvameeskond avastab laevale lähenemas väikse aluse, mille põhja on ennast peitnud kaheksa piraati.
„Mayday, mayday. Suspicious pirate attack (kahtlane piraadirünnak — toim),” kõlab laevakapteni suust, kui ta raadio teel koalitsioonivägedega ühendust võtab. Mobiiliga tehtud hüpleval videol on hästi näha, kui närviline on meeskond. Kaptenisillalt jookseb läbi üks eestlasest turvamees ja võtab koha sisse. Laeva kiiluvees ligineb suurel tempol piraate täis paat. Hoolimata mayday-signaalist pole kedagi appi tulemas, sest veteväli on niivõrd avar ja sõjalaevu pole just jalaga segada. Euroopa Liidu Atalanta laevakaitsemissiooni kõneisikud armastavad seda võrrelda olukorraga, kui 25 politseiautot patrulliks tervet Euroopat. Laev on praegu üksi.
Tehakse hoiatuslask
Lootsik tormab kiiresti kaubalaeva poole, turvameeskond võtab spetsiaalselt selleks valmistatud varjendite taga kohad sisse ja meeskonna pealik teeb hoiatuslasu. Siis teise, kolmanda ja neljanda. Selle koha peal video katkeb, sest rahvusvaheline eeskiri näeb ette, et rünnaku korral tuleb kogu laevameeskonnal peale kapteni peituda. Kui mehed varjendist naasevad, jätkab tüürimees filmimist. Selleks hetkeks on välja lastud juba ka häireraketid, mille kestad vedelevad avatud tekil. Piraatidel on selleks ajaks selge, et laevaga nalja ei ole, ja nad taanduvadki silmapiiril nähtava emalaeva poole. Selle laevaga läks nüüd nii, nagu sel aastal enamasti neil läinud on. Saaki ei saadud.
See oli Jaanus Rahumäe turvafirma ESC meeskonnale üks esimesi tõelisi rünnakuid, kuigi nad on piirkonnas näinud paljusid kahtlasi aluseid. „Nii agressiivset rünnakut ei ole olnud, kuid on olnud mõned rünnakud, kus rünnak on pooleli jäetud pärast hästi organiseeritud kaitsemeeskonna tuvastamist laeval,” kommenteeris ta videos nähtud intsidenti. „Samuti on olnud lähedasi kohtumisi, umbes kümne meetri peal, nn piraatide luurealustega, kes ei ründa, vaid peavad välja selgitama laeva seisukorra ja haavatavuse.”
Rahumäe sõnul oli tegemist üpris tavapärase rünnakuga selles mõttes, et piraatide alus tõsteti piraatide emalaevalt vette rünnatavast laevast umbes nelja meremiili kaugusel. „Piraadid lähenesid laevale ahtrist ja päikese suunast, et oleks raskendatud alusel viibivate isikute ja relvastuse tuvastamine,” kirjeldas ta olukorda. „Rünnakuks valmistuti tulistama granaadiheitjast RPG, kuid kaitsemeeskonna tegutsemise hea ajastus ja täpsed lasud, mis peavad olema selles segaduses piraatidele visuaalselt nähtavad, sundisid piraate oma plaane muutma.”
Video ei näita kindlasti kogu sündmuste käiku, vaid on kokku lõigatud. „Piraadid ei ole enesetaputerroristid ja neid tuli selles umbes kakskümmend minutit veenda,” rääkis Rahumägi. „Enne tule avamist viidi korra kohaselt läbi kõik heidutusprotseduurid. Ja kui see ei mõjunud, avati kontrollitud kolmanda astme tuli.” See tähendab näiteks hoiatuslasku piraatide „nina ette” vette.
Üldlevinud soovitused
Tänapäeval on pea kõik laevad, mis India ookeanist läbi sõidavad, hakanud kasutama rahvusvahelise merendusorganisatsiooni koostatud ja pea kõigi olulisemate laevandusorganisatsioonide toetatud soovitusi Best Management Practice (sisuliselt laevanduse head tavad) neljandat versiooni BMP4, mis selgitab detailselt, kuidas muuta oma laev võimalikult turvaliseks. Üks soovitus on kasutada nii suure riskiga piirkonnast läbi sõites relvastatud turvameeskonda, kuid alles pärast kõigi muude laevakaitsemeetodite rakendamist.
„Me soovitame eraturvafirmade kaasamist alles pärast seda, kui pärast ülejäänud BMP4 soovituste järgimist on tegemist ikka veel väga suureks hinnatud riskiga,” ütles Cyrus Mody, piraatlusega võitleva rahvusvahelise büroo ICC-IMB kõneisik. „Laevade relvastamine ei tohi asendada teisi turvalisust suurendavaid meetmeid.”
Mody pidas silmas eelkõige meetmeid, millega ettevõtted saavad oma laevast piirkonnas tegutsevatele koalitsioonivägedele märku anda — selleks on aluse registreerimine eri kohtades ja selle trajektoori pidev teatamine. „Turvameeskonnad on efektiivsed tõepoolest siis, kui toimub reaalne rünnak,” nentis Mody.
ICC-IMB hinnangul on piirkonnas tõepoolest sel aastal laevade ründamine mõneti vähenenud. „Eelkõige tänu koalitsioonivägede tegevusele, luureinfol põhinevale sihtmärkide planeerimisele ja nende eelnevale ründamisele,” ütles ta, kuid kinnitas, et tegu on tõepoolest vaid mõnetise vähenemisega.
Euroopa Liidu laevakaitsemissiooni (EU-NAVFOR) noorem pressiohvitser Timo Lange väljendus julgemalt: nende informatsioon näitab tõsist vähenemist võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Ka Lange sõnul on see tulnud suuresti tänu eelmainitud heade tavade järgmisele, eraturvafirmadele, missiooni kohalolekule ja tegelikult ka Somaalia elanike reaktsioonile: suhtumine piraatidesse ja piraatlusse on hakanud riigis muutuma.
„Ent nii kaua kui ei ole tegeletud algsete probleemidega Somaalias, ei saa kahjuks loota olukorra täielikku paranemist,” ütles Lange, viidates riigi keskvalitsuse ning rannakaitse puudumisele, töötusele ja vaesusele.
Sedasama arvas ka Rahumägi. „Piraatlus ei kao enne, kui arenenud riigid ei taotle ÜRO mandaati Somaalias Afganistanile sarnane operatsioon läbi viia, mille käigus ehitatakse üles mingilgi moel toimiv riigisüsteem,” ütles ta. „Selleks pole aga kellelgi soovi ega raha.” Piraadid on tema hinnangul muutunud professionaalsemaks ja kavalamaks, mida on näha ka rünnakuvideo lõpus. Nimelt on seal kuulda ühe teise laeva häiresignaali, mis peaks olema mõeldud selleks, et tõmmata piirkonnas viibiva sõjalaeva tähelepanu piraatide emalaevalt eemale.
„Oht on tõeline. Jätkuvalt on kümneid laevu ja sadu inimesi Somaalia rannikul pantvangis. Edukad rünnakud laevadele toimuvad endiselt,” selgitas Rahumägi. Kuni on olemas inimesi, kes on nõus maksma oma laevade ja inimeste eest lunaraha, jätkub ka investoreid, kes Somaalias meeskondi relvadega mehitavad ja piraadimissioonile saadavad. ICC-IMB andmeil on piraadid tänavu juba kätte saanud seitse alust ja lausa 92 pantvangi. Kokku ootab vabastamist 13 alust ja 197 pantvangi.
