Presidendi vastuvõtul toimus liigjoomine
24. veebruari õhtul osales Eesti Vabariigi 94. aastapäeva pidulikul kontserdil ja sellele järgnenud president Toomas Hendrik Ilvese vastuvõtul üle 900 külalise.
Kui Eesti karskusliit presidendi kantseleist uuris, kui palju peol alkoholi tarbiti ning mis see maksma läks, teatas protokolliosakonna juhataja Piret Benno, et “igaüks sai soovi korral ühe pokaali tervitusjooki (vahuvein) ja koos suupistetega paar klaasi valget või punast veini”.
Kui lüüa need kogused — klaas vahuveini ja kaks klaasi veini — veebilehel alkoinfo.ee asuvasse alkokalkulaatorisse, on tulemus rabav: president jootis (või vähemalt plaanis joota) igale oma külalisele õhtu jooksul keskmiselt 4,6 alkoholiühikut ehk 46 grammi absoluutset alkoholi. Mõni pruukis ilmselt vähem, teised aga rohkem, sest vaevalt kelnerid kellelegi kolmandat ja neljandat klaasikest keelasid.
4,6 alkoholiühikut ületab märgatavalt riikliku Tervise Arengu Instituudi (TAI) soovituslikud riskipiirid. TAI ütleb, et mehed ei tohiks juua üle nelja ja naised üle kahe alkoholiühiku päevas.
Võib muidugi väita, et jutt liigsest napsutamisest on tähenärimine: riigipea pakutud märjuke oli lahja ja kogused väikesed.
Karskusliidu esimehe Lauri Beekmanni arvates on olukord siiski skisofreeniline ja murettekitav: ühelt poolt soovitab riik TAI kaudu oma kodanikel alkoholiga piiri pidada, kuid teiselt poolt serveerib oma kõige olulisemal vastuvõtul sellise koguse vägijooke, mis neidsamu piire tervist ohustavalt ületab.
Presidendi pressišeff Toomas Sildam leiab napsuga liialdamise väidet kommenteerides, et ekslik on eeldada, nagu oleks iga külaline vastuvõtul kindla koguse veini ja vahuveini ära joonud. Sellist kohustust kellelgi polnud ja vastuvõtul pakuti Sildami sõnul ka piisavalt mittealkohoolseid jooke: vett, mahla, kohvi jms.
Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel on Eesti maailmas alkoholitarbimiselt kuuendal ja Euroopa riikidest teisel kohal. Karskusliit on viimastel aastatel kutsunud presidenti üles alkoholi vastuvõttudel üldse mitte pakkuma, sest see annab ilmselgelt viinakuradi küüsis vaevlevas riigis halba eeskuju. Presidendi kantselei pole leidnud alkoholi serveerimisele paremat põhjendust kui et see kuulub “rahvusvahelise diplomaatilise tava” juurde, mida pole Kadriorus peetud vajalikuks muuta.
