TÄISMAHUS: Keskkriminaalpolitsei salajane töötaja nuhkis andmebaasis. Lisatud audit!
Keskkriminaalpolitsei uurija soris poole aasta jooksul politsei salajases ja detailses andmebaasis Kairi, enne kui jäi sisekontrollile vahele, selgub Eesti Päevalehe poolt välja nõutud PPA distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest. Karistuseks viidi ta madalamale ametikohale.
Kuna keskkriminaalpolitsei ametnikud on üldjuhul salajased töötajad, koosneb Eesti Päevalehele väljastatud 16-leheküljeline dokument suures osas valgetest laikudest. Kinni on kaetud kõik, mis puudutab vahele jäänud ametniku nime ja teenistusastet, ning isegi tema enda kirjutatud neljaleheküljeline selgitus, mis politsei hinnangul sisaldab täiel määral delikaatseid isikuandmeid. Sellegipoolest nähtub dokumendist, et uurija tegevuse uurimiseks sai sisekontroll pöördumise eelmise aasta 5. detsembril ja luubi alla võeti kuue kuu jooksul Kairisse tehtud päringud.
Siseaudit avastas, et kuue kuu jooksul soris ametnik Kairi andmebaasis ja selle kaudu ka rahvastikuregistris regulaarselt ning töötles tööülesannetega sugugi mitte seotud isikuandmeid kokku 21 eri kuupäeval ja 43 juhul. Kuna aga esimese kolme kuu jooksul tehtud päringud olid distsiplinaarmenetluse lõpuks juba aegunud, siis nende eest ta karistada ei saanud. Kelle järele täpselt ta nuhkis, auditist ei selgu, kuid teiste inimeste kõrval uuris ta ka oma kolleegide tausta. „Ükski eelnimetatud päringutest ei olnud seotud XXXX tööülesannete täitmisega politseis, vaid olid tehtud isiklikust huvist,” seisab auditis. Milles huvi seisnes, on taas dokumendis „looritatud”. Audit sedastab, et eriline huvi võõraste isikuandmete vastu tekkis nimetuks jääval ametnikul millegipärast augustis ja novembris. Ta soris andmebaasis isegi pühapäeviti. Seda, et uurimise alla sattunud ametnik oleks infot kellelegi edastanud, audit ei tuvastanud.
Valetas sisekontrollile
Ehkki nuhkija enda selgitused on Eesti Päevalehe käes olevas dokumendis kinni kaetud, selgub, et vahele jäädes valetas ta sisekontrollile. Kahel korral oma tegusid selgitades ütles ta, et otsis võõrastest isikuandmetest mobiiltelefoninumbreid. Sisekontrolli teinud Lauri Loodsalu tuvastas aga, et see jutt ei vasta tõele, kuna aknaid „sidev” (sidevahendid – H. R.) ja „haigekassa”, kust vastava info leiaks, ei olnud kordagi avatud. „Kahe ametniku puhul on avanud isikuankeedilt akna: foto list, mistõttu on ta pigem soovinud nn nime ja näo kokku viia. Foto nähtub ka isikuankeedil, mistõttu on ta nime ja näo kokku viia kõigi ametnike puhul,” seisab auditi kokkuvõttes (kirjapilt muutmata – H. R.).
Dokumendis nimetab Loodsalu, et uuritav on jämedalt eksinud infosüsteemide kasutamise ja isikuandmete töötlemise nõuete vastu ning kõige muu kõrval rikkunud ka Eesti põhiseaduses sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Rikkumist soodustavaid asjaolusid on dokumendi järgi „raske leida”, eriti arvestades, et uuritav on töötanud politseis ja puutunud salajase informatsiooniga kokku üle 20 aasta.
Hoolimata regulaarsest ja auditi järgi kasvava sagedusega toimunud nuhkimisest pääses ametnik kergelt. Sisekontroll tegi ettepaneku korraldada temaga selgitav vestlus infosüsteemi kasutamise põhimõtete kohta ja isegi avada uuesti tema konto Kairi infosüsteemis.
Kairi andmebaasis sobramise tõttu vallandati mõned aastad tagasi politseitöölt endine majanduskuritegude uurija Alice Järvet, kuid temale pandi süüks ka leitud andmete edastamist kolmandatele isikutele. Eelmisel nädalal aga tühistas riigikohus Järveti süüdimõistmise andmete lekitamises ja saatis asja maakohtusse uuesti arutamiseks.
