Estonian Airi edusammud mujal tõmbavad Tartule kriipsu peale
Riiklik lennufirma ja Tallinna lennujaam tõttavad jooksujalu uude rahvusvahelisse ajastusse, kuid Tallinna-Tartu lennuliin võib selles saginas kaduma minna nagu õnnetu turisti kohver mõnes hiigellennujaamas.
„Kui jaanipäevaks pole Tartu reisijate arv tõusnud 1100 inimeseni kuus või siis 65-protsendilise täituvuseni, siis läheb see liin kinni,” ütles Tallinna lennujaama turundusdirektor Erik Sakkov esmaspäeval Tallinna-Thbilisi lennuliini avamisel. „Reisijaid on vähevõitu ja me oleme võtnud Tartu lennuliini vaatluse alla,” väljendus Estonian Airi president Tero Taskila palju vaoshoitumalt. Samal ajal kui saartele lendamist doteerib lennufirmadele riik, peab mandrirahvas lennumõnu ise omast taskust kinni maksma. Tartlased tahaksid lennukiga Tallinna sõita küll. Nende arvates lendaks rohkem tartlasi siis, kui ühe asemel kurseeriks kaks lennukit või kui lennugraafik oleks teistsugune. Kuid Estonian Airi need emotsioonid ei veena, sest lennuki õhkutõstmist peetakse mõttekaks, kui 65 protsenti istekohti on täidetud. Kuid tartlastel puudub piisavalt suur lennukihk, et täita ühte väikest 50-kohalist Fokkeri propellerlennukit. Vanast harjumusest eelistatakse kihutada autoga mööda surmateeks nimetatavat maanteed või loksuda bussiga. Meie ülikoolilinn on oma elanike arvult võrreldav rahvusliku lennufirma uute armastatud sihtkohtadega Jyväskyläga Kesk-Soomes ja Joensuuga Ida-Soomes. Soomlaste maakonnalinnad hindavad lennuühendust maailmaga samuti palju kõrgemalt kui Tartu linnavõimud. Iga Soome väikelinn maksab Estonian Airile aastas 150 000 eurot oma linna Euroopas tutvustamise eest. Kohalik omavalitsus ei maksa kinni meie lennufirma lendusid, vaid toetab rahaga selle teenuste reklaamimist.
