Narkosurmade arv sihib uut rekordit
Juba pikka aega on Eesti olnud narkootikumidega seotud surmade poolest üks kõige kehvema kuulsusega riike. Eelmise aasta 123 üledoosi tagajärjel surnut on rohkem, kui liikluses inimesi surma sai. Isegi välismeedia pööras sellele tähelepanu, et Eesti narkosurmade arv on seitse korda euroliidu keskmisest suurem. Põhjuseks on 2000-ndate alguses tänavale tulnud fentanüül ehk valge hiinlane.
Tapab üha enam
„Hiinlane” aga teeb oma laastamistööd edasi ja sihib uusi rekordeid. Selle aasta esimese kolme kuuga on narkoüledoosi tõttu surnud juba 47 inimest. (Võrdluseks: 2003. aastal suri üledoosi tõttu 12 kuuga 33 inimest.) Kui trend jätkub, võib valge hiinlane tänavu viia kaasa pea kakssada õnnetut hinge.
„Väikegi puhtuseprotsendi muutus võib kaasa tuua üledoseerimise,” selgitas politsei Põhja prefektuuri narkotalituse juht Kaido Kõplas. Tema sõnul on juba 2010. aastast turule tulnud järjest puhtamat fentanüüli varianti, mis tähendab üledoseerimist. Ega tänavadiiler, kes oma grammi fentanüüli kätte saab ja sellest 35–38 doosi kokku keerab, tegelikult ju ei tea, millise puhtuseprotsendiga ainet ta sai.
Kõplas meenutas, kuidas 2002. aasta keskpaigas tuli fentanüül tänavatele ja siis oli esimestel päevadel kuus laipa päevas. „Fentanüül on väga kange aine. Kui me räägiksime sajaprotsendilisest puhtusest, siis peaks seda doosi mõõtma mikrogrammidega, mis inimesele surmavalt mõjub,” ütles ta. „Meil on ta kuueprotsendilise puhtusastmega.”
Tänavadiilerile jagatakse seda varustajalt, kelle käes on enamasti laktoosipulbriga segatud variant. Edasi, mida lõpptarbijale lähemale, seda rohkem eri aineid tema doosi satub. „Betoon, sooda, rotimürk, suvalised tabletid, glükoos,” loetleb Kõplas aineid, mida klient lõpuks endale kas sisse süstib või ninna tõmbab.
Ressurssi napib
Igatahes on see surmav segu, mille puhtuseprotsent põhjustab iga kord loterii. Ent politseil on käed-jalad tööd täis.
Tegelema peaks ju kõigega, tarvitamisest transiidini. Prefektuurid on keskendunud grupiviisiliste narkokuritegude avastamisele ja suurte koguste tabamisele. Isikute tabamisele, kes vahendavad narkootilisi aineid tänavadiileritele ja sealt ülespoole. Tallinnas ja Harjumaal on 23 narkopolitseinikku ja nende suutlikkus nii tarbijaid kui ka varustajaid tabada on piiri peal.
„Riik on politsei klient – nii palju kui ta ressurssi meile annab, nii palju ta seda teenust saab,” ütleb Kõplas. „Rohkem me üle töötada praegusel hetkel ei suuda.” Ta toob esile, et tegelikult on piirkonnas sel aastal kinni peetud 62 narkokuriteos kahtlustatavat oluliselt rohkem, kui oli mullu samal ajal. Aga rohkem lihtsalt ei jaksa. „Kui meid oleks kaks korda rohkem, oleks narkokuritegude avastamine oluliselt suurem,” on tema sõnum.
ParagrahvidKas politsei ei pööra piisavalt tähelepanu?
Statistika näitab justkui, et järjest vähem inimesi jääb vahele väikeses koguses narkootikumide vahendamisega (karistusseadustiku paragrahv 183, mida võiks pidada tüüpilise tänavadiileri paragrahviks). Samal ajal on kogused, mis suure kogusega vahel jäänutelt (paragrahv 184) kätte saadakse, küll järjest suurenenud.
Kaido Kõplase sõnul ei hakka ükski narkopolitseinik üldse väikese koguse tabamisega tegelema, sest ka tänavadiiler saab alguses kätte suure koguse. „Paragrahv 183 on aia taha läinud 184,” selgitab ta arvude vähenemist. „Seda juhtub ikka väga vähe, et diiler saab kätte seaduse silmis väikese koguse. Lisaks eeldab see paragrahv ka edasiandmist, mis tähendab, et sul peavad olema tunnistajad, kes on temalt seda ostnud.”
