Keit Pentus tahab uurida Eestis maagaasi ammutamise võimalusi
Keskkonnaminister Keit Pentus küsis uuringuteks 54 500 eurot, teadlased on kahevahel.
Keskkonnaministeerium saatis reedel riigikantseleisse kirja, milles tegi ettepaneku uurida Eestis maagaasi ammutamise võimalust ja küsis selleks 54 500 eurot. Keskkonnaministeerium tunnistas, et USA-s gaasiturul revolutsiooni tekitanud termogeense kildagaasi esinemise tõenäosus on Eestis kaduvväike, küll aga pidas ministeerium mõistlikuks biogeense maagaasi esinemise ja ammutamise võimaluste uurimist.
Bakterid toodavad gaasi
Termogeense tekkega gaas tekib kilomeetrite sügavusel maapõues, kui orgaaniline aine laguneb gaasiks suure rõhu all. Eesti geoloogiakeskuse geoloogilise kaardistamise osakonna juhataja, geoloogiadoktor Kalle Suuroja võrdles seda aine ahju panemisega. Biogeense gaasi korral lagundavad orgaanilist ainet bakterid ning tulemuseks on samuti maagaas, ent see toimub maapinnale palju lähemal.
Eestis võiks keskkonnaministeeriumi hinnangul maagaasi ammutamise võimalust uurida diktüoneemakildast ehk rahvapäraselt konnatahvlist, mis asub keskmiselt 50–60 meetri sügavusel, aga leidub ka kohti, kus see ulatub maapinnani.
Eestiga sarnane diktüoneemakilda kiht on ka Rootsis ning seal on juba mõnda aega uuritud sellest gaasi ammutamise võimalust bakterite abil, mis lagundaksid kivimis oleva orgaanilise aine metaaniks. Soodsate tingimuste puhul kontsentreerub gaas kivimites ning on ammutatav.
„Diktüoneemakilda maht Eestis on väga suur, ent kõik sellest pole kasutatav. Selles on 8–14 protsenti vetikate jäänuseid ja muud orgaanilist ainet, millest on põhimõtteliselt võimalik gaasi saada,” selgitas Tartu ülikooli rakendusgeoloogia professor Volli Kalm.
Kalle Suuroja oli aga Eestis gaasi ammutamise võimaluste suhtes nii skeptiline, et ei uskunud enne keskkonnaministeeriumi kirja nägemist üldse sellise uuringu kavatsuse olemasolu. „Rootslased on juba mitusada aastat otsinud võimalust diktüoneemakilda kasutamiseks, aga ühtegi tegelikult kasulikku lahendust nad siiani leida pole suutnud,” sõnas ta.
Uurigu rootslaste uuringuid
Siiski kiitis Suuroja mõtet võimalikku gaasi ammutamist uurida, sest enamasti tuleb keskkonnaministeeriumist igasuguste uuringute ettepanekutele vastuseks vaid jäik „ei”. Kui keskkonnaministeerium tahaks juba järgmisel aastal uuringut alustada kuni 300 puuraugu puurimisega, siis Suuroja soovitas alustada pigem rootslaste kogemuse uurimisest, sest peamiseks küsitavuseks on gaasi saamise tehnoloogia loomine.
Kalm omakorda arvas, et USA-s on kildagaasi tootmise tehnoloogia teist tüüpi kiltadele olemas ja nende tehnoloogiate sobivust Eesti oludesse tasub uurida küll.
