Valitsus: ESM on ka Eesti kindlustuspoliis
Riigikohus hakkab maikuus arutama õiguskantsler Indrek Tederi tõstatatud küsimust, kas Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) leping on põhiseadusega kooskõlas või mitte.
Reedel saatsid lepingu sõlmimisega kõige rohkem seotud ministrid – rahandusminister Jürgen Ligi ja välisminister Urmas Paet – kõrgemale kohtule oma vastused Tederi märtsis tehtud avaldusele.
Eestigi vajas õlekõrt
Kaalukaim on nendest kahtlemata Jürgen Ligi pea sajale leheküljele koondatud valitsuse seisukohti kajastav arvamus. Põhjendades, miks ja kuidas on ESM Eestile sobiv ning vajalik, avaldab rahandusministeeriumi vastus kohe alguses ka mõne äärmiselt tõsise seiga, mida pole seni avalikkusele tunnistatud.
Nimelt räägitakse esimest korda tõsiasjast, et 2009. aasta alguses lahutas riigikassat maksejõuetuks muutumist sisuliselt vaid lühikese juuksekarva pikkus. Teisisõnu, vabalt oleks võinud juhtuda, et Eesti pidanuks pöörduma hädaabipalvega rahvusvaheliste rahandusorganisatsioonide poole.
Ligi allkirjastatud vastuses sedastatakse, et 2008.–2009. aastal valla pääsenud majanduskriis põhjustas ootamatult nii suure maksutulude vähenemise, et riigikassa pidi otsima kiirkorras kohustuste täitmiseks laenu võtmise võimalusi. Kui praegu räägitakse Eestist kui EL-i ühe parema rahandusseisuga riigist, siis vaid mõne aasta eest oli olukord selline, et meile poldud üldse mingitel tingimustel nõus laenu andma.
„2009. a alguses pöördus rahandusministeeriumi riigikassa osakond pankade poole sooviga laenata 150 mln eurot. Kohalikul turul tegutsevatest suurematest pankadest oli üks nõus andma laenu, osaledes sündikaadis mõne teise pangaga. Kolm panka keeldusid üldse laenupakkumist tegemast, viidates keerulisele majanduskeskkonnale,” märgitakse vastuses. Teisisõnu – praegu igati eeskujuliku rahandusega riik pääses vaid mõne aasta eest näiteks IMF-i poole pöördumisest tänu ühe panga ulatatud õlekõrrele.
Ühe peamise ESM-i poolt oleva argumendina rõhutab Ligi tõsiasja, et selle puhul pole õige rääkida finantsabi andmisest ainult teistele euroala riikidele, vaid loodavat euroala finantsstabiilsust tagavat organisatsiooni peab vaatama ka kindlustuspoliisina Eestile endale.
Parem on raskustesse sattudes omada turvavõrku, kust võib saada normaalsetel tingimustel rahaabi, kui loota, et kuskilt ikka laenu saab. Kas või Venemaalt, kellelt on raha vastu võtnud näiteks Küpros.
ESM pole suurim kohustus
Muide, riigikassa 2009. aasta alguses päästnud kommertspanga kiire laen maksti peatselt tagasi, sest saadi palju soodsamat laenu Euroopa Investeerimispangalt (EIB). See omakorda viib selleni, kuidas vastatakse Tederi peamisele etteheitele: loodavas ESM-is paika pandud nn kiirmenetlus, kus Eesti vastuhäälest saaksid teised riigid kvalifitseeritud häälteenamusega üle sõita, pole põhiseaduspärane.
Vastuses analüüsitakse kõiki rahvusvahelisi finantsinstitutsioone, mille liige on Eesti juba praegu – neid on kokku vähemalt üheksa, kaasa arvatud IMF, EIB jt –, ja nenditakse, et mitte üheski neist ei saa Eesti vetostada laenude väljaandmist.
Kui Teder üritab eraldada loodavat ESM-i teistest finantsorganisatsioonidest väitega, et ESM-ist tekkiv kohustus on erakordselt suur, siis Ligi vastab ka sellele põhjalike näidetega. Nimelt osutab rahandusminister, et riigikogu on andnud välja teisi garantiisid või vastutab kohustuste eest, mis on üpriski suured.
Mainitakse nii õppelaenudele kui ka Kredexile antud riigi garantiisid, mis ulatuvad sadadesse miljonitesse eurodesse. Viidatakse ka Eesti Pangale, mis vastutab euroala keskpankade süsteemi rahaturuoperatsioonide garanteerimise eest. Kui need peaksid kõige täiega hapuks minema, nagu Teder kardab ESM-i laenude puhul, vastutaks Eesti Panga kohustuste eest samuti riik – praeguseks on Eesti Panga bilansis eurosüsteemi kohustusi 3,5 miljardi euro eest ehk üle kahe korra rohkem Eesti maksimaalsest kohustusest ESM-i ees.
PÕHISEADUSPÄRASUS
Väike ninanips Tederile
Õiguskantsler Indrek Teder seadis oma märtsikuise avaldusega kahtluse alla, kas ESM-i leping oleks ikka kooskõlas Eesti põhiseadusega.
Rahandusminister Jürgen Ligi võttis oma vastuses riigikohtule analüüsida ka Tederi avaldust. Pärast seadusepügalate uurimist tähendab Ligi oma vastuses, et Tederi enda avaldus ei pruugi olla põhiseadusega kooskõlas. Rahandusministeerium leiab, et Teder oleks pidanud esiti andma teada oma kahtlusest lepingu suhtes ja paluma kas riigikogul või valitsusel viia leping põhiseadusega kooskõlla. Kuid õiguskantsler jättis ministeeriumi meelest selle tegemata ja võis ise seega põhiseaduse vastu eksida.
